Hiljuti ilmus soome keeles valimik eesti tänapäevajutte ?Tallinnasta pois? ("Tallinnast ära"), millest on põhjaliku ülevaate andnud kirjanik, kriitik ja kümnete ulmeraamatute tõlkija Petri Salin ("PORTTI" 4/03, lk 95-96). Esmalt peamine: Salini põhjal on tegu kultuurisündmusega ja esmasamme tegev kirjastus ?Absurdia? on tõlkimise, toimetamise ning küljendamisega suurepäraselt hakkama saanud.
Kogumiku 26 juttu 18 autorilt võib jagada kolme kategooriasse:
1) argirealism/linnaproosa, mis näib eestlastel olevat ajakohane, kuid midagi erilist ei kujuta;
2) ulme, mis on üsna konventsionaalne, raamatusse on valitud vaid fantaasia- ja õudustekste (tõlgitud novellid ei jää millegagi alla soome vastavatele, olgugi et tipptekstide vastu ei saa).
3) absurd/groteskjutud, mida Salin peab kogumiku ja eesti kaasaegse lühiproosa tippudeks ning vaatleb lähemalt neist mõningaid: Veiko Märka ?Jumal, Lenin ja Emajõgi?, Andrus Kivirähki ?Tugev naine? ja ?Ugri?.
Puhta ulme valdkonda kuuluvad selles antoloogias Veiko Belialsi ?Topisetegija?, Indrek Hargla ?Vend Rus? ja Karen Orlau ?Oraakli surm?. Neist kaht esimest Petri Salin ka esitleb. Kogumikus on samuti Mehis Heinsaare ?Kohtumine Taageperas?.
Kirjastus avaldas hiljaaegu ka Mehis Heinsaare ?Härra Pauli kroonikad?. Ka seda raamatut kommenteerib samas arvustuses Petri Salin.
Kokkuvõtteks: tore, et on sündinud selline väikekirjastus, mis esimeste raamatute hulgas kohe eesti ulmet avaldama on hakanud.