Intervjuu Martin Kivirannaga

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"160","field_deltas":{},"link_text":"kivirand.jpg","attributes":{"height":"250","width":"200","style":"width: 200px; height: 250px; margin: 10px; float: left;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"1"},"fields":{}}]]Martin Kivirand, antoloogia "Pikad varjud" koostaja ning viljakas hindaja Ulmekirjanduse BAAS-is, on asutanud oma kirjastuse. Sel puhul ilmub temaga intervjuu. Küsib Kristjan Sander.

 

Lahkusid kevadel Ajakirjade Kirjastusest ja asutasid oma kirjastuse. Mis on selle nimi ja millised on plaanid?
Minu kirjastuse nimi on Kirjastus Paradiis ja esmane plaan on avaldada Mart Sanderi romaani "Litsid"  2 osa! Ilmuma peaks ta sügisel. Plaane on veel, kuid esialgu rohkem ei kommenteeri.


Kas nendesse mahub ka fantastikat?
Ei, kahjuks fantastikat ei ole. Mul on mõned lemmikud muidu välja valitud juba, mida sooviksin ka eesti keeles näha, kuid alustava kirjastajana ma ei julge praegu nendega veel riskida.

Pärast "Pikkade varjude" ilmumist lubasid vähemalt ühe eesti ulme kogumiku veel koostada. Kas see plaan on nüüd nihkunud kaugemasse tulevikku?
Ulme avaldamaine Eestis on natuke heategevusliku maiguga. Mulle meeldib ulme ja kindlasti koostan veel kogumikke, aga seda hiljem, siis kui kirjastusel on väga hea majanduslik seis.

Hulk eesti algupärast ilukirjandust antakse välja kultuurkapitali toel. Mõned peavad seda turumoonutamiseks, sest nii jõuavad kaante vahele teosed, mille ilmumisse on kahjum sisse programmeeritud. Millised on sinu arusaama järgi eesti lugeja eelistused?
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"159","field_deltas":{},"link_text":"pikad_varjud.jpg","attributes":{"height":"376","width":"247","style":"width: 247px; height: 376px; margin: 10px; float: right;","class":"media-image media-element file-media-large","data-delta":"2"},"fields":{}}]]
Ma arvan, et igasugune kirjanduse toetamine on hea. Mida rohkem autoreid avaldatakse, seda parem. Autor saab areneda vaid juhul, kui saab tagasisidet. Ja seda saab enamasti vaid siis, kui tema töö avaldatakse.
Eesti lugeja eelistab üldiselt seda, mida kiidetakse :D Kui vastata tõsisemalt, siis minu arvates rahvale lähevad enim peale elulood, krimkad ja ajaloolised raamatud. Tegureid raamatu hitiks saamisel on muidugi palju ja ette ennustada raamatu müügiedu on väga raske. Tuleb ära tabada trende ja pidevalt jälgida mis rahvale huvi pakub.

Sinu tehtu puhul on näha, et Sa pöörad meeldivalt suurt tähelepanu kujundusele, raamatule kui tootele. Milline on Sinu suhe kujutava kunstiga? On Sul omad lemmikud?
Aitäh kiituse eest! Minu jaoks on raamatu kujundus väga oluline, kuigi eks mul on ka omad prohmakad olnud. Üldiselt ma üritan kaanel alati rohkem rõhku panna autori nimele. Nimi peaks alati hästi nähtaval olema, sest autorit tuleb promoda! Mida tuntumaks ta saab, seda rohkem ta teosed müüvad. Täheldan mitmel kirjastusel tendentsi teose pealkiri suurelt välja tuua ja autori nimi on mingis kirbukirjas kusagil varjus peidus. I don`t like it.
Kaanepilt on ka muidugi väga oluline, see peab poes silma jääma. Kuid samas arvan ka, et ka minimalistlik versioon võib teinekord väga meeldiv olla (ja pilkupüüdev). Viimase aja vaieldamatu lemmik kaanekujundus on Indrek Hargla "Raudrästiku aeg".
Kunstiga olen muidu tegelenud küll, olen uurinud Eesti kunstiajalugu. Kaasaegsetest kunstnikest meeldib Navitrolla. Tema kujundatud Bradbury "Marsi kroonikad" oleks super äge! Kunstnike abi muidu kavatsen kasutada ka oma tulevastes raamatuprojektides:)

Oled vist Ulmekirjanduse BAAS-i arvustajate hulgast suurim Heinsaare fänn. Kas sellest võib välja lugeda, et Sulle meeldivad pigem lühivormid, novellid ja jutustused? Ulmekirjanduses võib üldiselt näha tugevat survet romaanide suunas; mis sa sellest arvad?
Jah, mulle väga meeldib lühiproosa. See armastus algas Bradbury`st, tema novellid on nii võluvad! Võtad kogumiku kätte ja saad terve vikerkaare erinevaid elamusi. Heinsaar on ka väga hea, tal on väga originaalne ja omapärane stiil, mis mulle väga meeldib. Eesti lemmikud on veel näiteks Peet Vallak, Juhan Jaik, Herta Laipaik, Jüri Tuulik, August Mälk, Erni Krusten. Tõeliselt häid novelliste on tegelikult väga-väga vähe (või ma lihtsalt tean neid vähe), kuid seepärast ma palju novelle loengi, et avastada uusi andeid, uusi nimesid!
Romaane loen ka muidugi, kuid pigem siis, kui kaalun millegi avaldamist. Muidu loen romaane harva. Ma olen suht aeglane lugeja ja peab olema suur tahtejõud, et paks raamat läbi lugeda. 
Viimane romaan mille läbi lugesin oli Kivirähu "Maailma otsas" ja see oli küll väga mõnus:)

Oled sa kunagi ka ise midagi kirjutanud?
Ma olen niisama sahtlisse kirjutanud küll, kuid ma olen liiga enesekriitiline, et kellegile näidata. Mul on muidu väga palju ideid, millest võiks kirjutada. Ma panen alati hea mõtte kirja, kui see pähe tuleb. Usun, et kunagi võtan kirjutamise tõsisemalt kätte :)