15.05 Minu uues korteris kummitab. Kui nad mul magada laseks, siis see mind ehk ei häirikski. Paistab aga, et tondid ei hooli üldse sellest, kas mul on seljataga raske tööpäev või ei. Eile käisin igas oma korteri nurgas ja palvetasin piiblil. Saatana teenrid on aga vägevad. Tuleb vist appi võtta põhjalikumad abinõud. Juba homme kutsun ekstrasensi.
17.05 Laupäev. Eile käis ekstrasenss. Vaesest mehest on päris kahju, tal näis olevat annet. Vaid jumal teab, mis tal hakkas, et ta rabanduse sai ja suri. Arstid oletavad, et selle põhjuseks olid ta nägemused. Peyotli töö juures tarvitamine ei olnud tal vist siiski kõige parem mõte.
22.05 Neljapäev. Täna rääkis vaim minuga. See kummitus peab olema peast segi! Ta pakkus mulle tervet maailma!!! Ja ta ka näitas seda mulle... Me ei tohi aga lasta kiusatusel end ahvatleda. Jumal ise toetab meid. Vastasin talle, nagu Kristuski kõrbes.
29.05 Neljapäev. Nädal aega pole öösiti magada saanud. Minu eest on läbi marssinud terve põrgusigitiste rodu, pakkudes planeete, aega, au, võimu, riike,veini, naisi, õlut, naudingut, leiba, liha, villa ja kõike muud võimalikku ja võimatut. Mu jumal, mu jumal, miks oled sa mind maha jätnud! Kas on saatan veel ühtki pühameest, olgu see isegi Hiiob, nõndaviisi kiusanud?
30.05 Nii ei saa see enam jätkuda. peab vist ikka läbirääkimisi alustama. Eks rääkinud ju Kristus ise saatanaga, kui see teda kiusatusse ahvatles.
1.06 Phäh, see kummitus on tõesti tobe. Kui ma talt küsisin, et mis tingimustel kõik see ilm mulle kuuluma hakkab, siis vastas ta, et käskigu ma ainult. Hinge pakkumise lükkas ta tagasi, öeldes, et tõsiste asjade juures nalja ei tehta.
2.06 Esmaspäev. Kaitsku mind jumal! See Saatana teener väitis, et ma olen Antikristus! Ja minu kohuseks pidi olema põrgu vägede juhtimine Jumala vastu ning tema teenrite hävitamine maa peal! Seda teatas mulle üks uus deemon, keda ma varem näinud ei olnud. Ma ei usu nende salameelitusi!
4.06 Kardan, et nad siiski ei tee nalja ja ma olen Antikristus. Aga miks just mina? Ma ei taha ju. Ma ei taha olla Antikristus! Kes mind sellele kohale määras? Miks minult nõu ei küsitud? Jumal aita mind! ma ei taha...
5.06 Neljapäev. Palved aidaku mind raskel ajal. Andku nad mulle jõudu. Jumal, aita mind mu mures. Mu saatus on kirjas Johannese ilmutusraamatus. Kaitsku mind jumal!
7.06 Laupäev. Ma sain kokku ühe isandaga, kes nimetas end Beltsebuliks. Ta palus ja anus mind vähemalt viis tundi, et ma lõpetaks «lollused» ja käänaks lõpuks sel jumalal kaela kahekorra. Aga ma ei TAHA olla Antikristus!
8.06 Phühap. Ma es suuudan enamb Biiblit Käes houda... Mingu sesmine vasstikus näärib mind ja Raaamat põleb ikka mu veel ihu tulena...
15.06 Pühapäev. Jumal ilmutas end mulle. Kui ma öösel palvetasin, ilmus ta mu ette ja sõnas oma valguse aujärjelt: «Mida sa tahad? Sa palvetasid mu poole. Kas sina, Antikristus, tahad minuga võidelda?»
Need sõnad rabasid mind: «M-miks peaksin ma sinuga võitlema?»
«Miks sa mind siis muidu kutsusid?»
«Oo, mu jumal, miks pean ma olema Antikristus?»
«Sa ära esita tobedaid küsimusi. Kas me hakkame võitlema või ei?»
«Ma ei taha...»
«Lõpeta jama!»
«Ma heidan end su aujärje ette ja palun oma pattudele andestust...»
«Sa ära kobise siin, maksad nende eest oma verega.»
«Kas muud võimalust ei ole?»
«On. Sa kobid tagasi oma väävlijärve ja jäädki sinna.»
Siis meenus mulle see koht oma pimeduses ja tumedate kõikeneelavate leekide ängistavas kuumuses. Kisendasin selle süviku poole: «Ei!»
«Kas me hakkame nüüd võitlema?» küsis Jumal.
Asusin palvetama. Jumal ootas veidi, haigutas lõpuks ja kadus.
Mulle ei ole jäetud alternatiivi. Mitte ükski võimalus ei ole meeldiv. Pean maailma vabastama sündida võivast patust. Ka Antikristus ei tohi kiusatusele järgi anda.
21.06 Laupäev. Taas ilmus Jumal. Esitasin talle oma plaani: «Olen ju hetkel inimene nagu Kristuski, ma olen elanud vaga elu. Kui ma praegu sureks, jääks Põrgu juhita ja minu hing pääseks Paradiisi.»
Jumal tegi selle peale hapu näo, möönas, et mul on õigus, ja kadus.
22.06 Pühapäev. Jumal ilmus taas ja teatas, et on hoolega Piiblit tudeerinud. Ta sõnas: «Ma ei saa sind enda juurde kutsuda, see poleks aus su poolt kiusatusse viidute suhtes. Kui sa aga ellu jääd, oo Vaenlane, siis asud oma ilgeid vägesid juhtima. See on ette nähtud. Parem hakkame kohe võitlema.»
Ma ei olnud nõus. Jumal lahkus, hõigates veel üle õla: «Pea meeles, enesetapp on patt!»
Tunnen aga, et ma ei või. Ma ei või!! See on ainus lahendus. Sattugu ma pealegi väävlijärve, maailma päästmine on mu kohus. Viiekümne teine korrus... sellest peaks piisama.
***
Beelial pani lauale kaardipaki ja istus Beltsebuli kõrvale. Siis lõi ta nipsu ja aupaiste tema ümbert hajus.
«Sellest tolast saime lahti. Hüppas aknast alla.»
Beltsebul jäi mõttesse. «See on ju -- märtrisurm!»
«Mis siis. See meid ei sega. Nüüd, kus Saatanast lahti oleme saanud, võime rahus maailma ümber korraldama hakata.»
«Just! Kui õpilane on õpetajast mööda jõudnud, pole õpetajat enam tarvis.»
«Suured rahvamassid on meie tulekuks valmis, või minu tulekuks, kas pole?»
«Just nii, isand Beelial!»
Endamisi mõtles ta aga: «Vana uhkeldav tola. Kas tõesti loodab ta, et saab võimu omale? Olen ju ma etem juht. Kas Beelial oleks ise tulnudki mõttele valida Antikristuse sünniks kristlik pere. Kristlik pere, ptüi!»