Paanika on moes

Lobaroboti "ChatGPT" kuulsus tõi tehisintellekti teema järsku ajalehtede esikülgedele. Mõtlejad-visionäärid-kolumnistid, kellel on alati vaja leida uusi teemasid, millest mõelda, visioneerida ja mida kolumniseerida, paiskavad üksteise järel välja hoiatusi tulevikumaailma kontrolliva AI eest. Reklaamigeenius Elon Musk koos üle 1000 muu tegelasega allkirjastas avaliku kirja, milles kutsus üles lobarobotite arendamist kuueks kuuks peatama. Itaalia valitsus otsustas "ChatGPT" korra lausa ära keelata - tõsi küll, viidates andmekaitsele, mitte teenuse sisule.

Esiteks peamisest. Praeguses seisus suudab "ChatGPT" toota tohututes kogustes ebakvaliteetset loba, nii umbes rumalapoolse esmakursuslase tasemel. Ajakirjadesse voolab lobarobotite poolt koostatud jutukesi, mida toimetajad rutiinselt tagasi peksavad. Kui ülesanne on natuke keerulisem, kui Donald Trumpi paigutamine vihaste politseinike vahele, jäävad tekstist pilti genereerivad robotid samamoodi hätta. Jah, keskpäraseid päevapoliitilisi karikatuure saab nendega lõpmatuseni toota, kui ise joonistada ei oska, kuid see on ka enam-vähem kõik.

Kõik see loomulikult laabub aja jooksul ning kindlasti jõuab tõejärgne ühiskond ükskord sinnamaani, et süvavõltsitud pilte pole enam võimalik pärisfotodest eraldada. Reaalsuses toob see kaasa praeguse suurel määral piltide jagamisele üles ehitatud sotsiaalmeedia ning uudistevoo varingu, aga maailmalõpust jääb kaugele. Elati enne seda, kui tekkis ootus, et geolokeeritud piltide põhjal saaks iga päev kontrollida, kui kaugele vene armee Bahmutis jõudnud on, ja elatakse edasi ka pärast seda, kui ilmuvad ühtviisi realistlikud fotod vene tankidest Kiievis ja ukraina omadest Moskvas. Lõppude lõpuks on praegune skandaalide ja skandaalikeste ümber keerlev massimeedia samuti tehnoloogilise arengu kõrvalpordukt; keegi ei nuta seda taga, kui see järgmiste arengute käigus ajalukku läheb.

Inimloominguga kunstilise taseme või originaalsuse poolest võrreldava sisu loomisest on tehisintellekt siiski veel väga-väga kaugel ning võibki kaugele jääda, sest kunsti ei looda möödunud aegade prügihunnikuid ümber töötades. Küll aga on tõenäoline, et AI-dele loovutatakse rutiinsed loomingulised ülesanded - kaanekujundused kirjastustes, mis praegu pildpipanku kasutavad, laiatarbekoomiksite joonistamine ja muu selline.

Tagasi panikööride juurde. Muski jt. kirjas muretsetakse niisiis, et „inimeseväärilise intellektiga süsteemid võivad kujutada endast sügavaid riske ühiskonnale ja inimkonnale“ ning nagu öeldud, kutsutakse üles juturobotite arendamise kuuekuulisele moratooriumile. Sellest justkui tuleneks, nagu võiks loetud kuude või aastate jooksul "ChatGPT" taolisi süsteeme edasi arendades jõuda "inimeseväärilise intellektini", mis on muidugi täielik jama - me oleme sellest jätkuvalt nii kaugel, et me ise ei teagi, kui kaugel oleme. Teiselt poolt, kui see nii oleks, siis ei aitaks kuuekuuline paus enam midagi. Tegu on ilmselge reklaamimulliga.

Kas tehisnitellekti arendamine on siis täiesti ohutu? Muidugi mitte. Iga uue tehnoloogiaga kaasnevad uued ohud - lõkke peal liha küpsetamisest alates. Tehisintellekti abil võib näiteks riiki juhtida ka siis, kui unustada ära "inimesevääriline intellekt". Andmekaeve algoritmide abil on kiiresti arenev teadusvaldkond, millel on määratu potentsiaal ning juba ette näidata olulisi saavutusi. Täiesti võimalik, et tohutust sotsioloogiliste andmete hulgast raalitakse välja midagi, mida varem pole märganud ning et see viib kellegi ebaõiglase rikastumise, kellegi ebaõiglase vaesumise, suurte börsimullide või diktaatorite katseteni oma riike AI abil optimaalsemalt kontrollida. Ainult et mis selles uut on? Inimkonna ajalugu on täis nii ebaõiglaselt rikastumisi, ebaõiglaselt vaesumisi kui ennast ülimat tarkust valdavateks pidavaid võimuhulle. Mille poolest oleks võimuhull, kes juhindub mõne tuleviku-AI soovitustest, halvem kui võimuhull, kes juhindub "Kommunistliku partei manifestist"?

Ja lõpuks - inimkonna ajalugu näitab ka seda, et teaduslikult põhjendatud soovitused pole poliitikute hulgas just eriti populaarsed, olgu nad siis diktaatorid või demokraatlikult valitud. Keegi neist ei taha loovutada oma võimu AI-d kontrollivate sotsioloogide sektile, isegi kui sektantidel igas asjas õigus oleks.