Tõlkinud Eugen Roomet
Maapreester Ondrej oli purgatooriumis viibinud juba 18 aastat ilma teadmata, mille eest. Seni polnud tema suhtes lõppotsust tehtud, kuigi viimastel aastatel purgatoorium nii väga koormatud ei olnud. Suurem osa hingesid viibis siin ainult ajutiselt. Ei jõua ümber vaadatagi, kui nad hammaste krigistades põrgusse edasi saadetakse.
Vahetevahel kogus preester Ondrej julgust ja küsis mõnelt valveinglilt: «Miks te mind siin kinni hoiate, härrased?»
Kuid nad kehitasid tiibu ning vastasid ikka ühte ja sedasama: «Uurimine teie asjus ei ole veel lõpetatud, auväärt paater.»
Nendest sõnadest hakkas tal õudne, nii õudne nagu seda võib olla hingedel purgatooriumis, kuigi ta ei teadnud endal ühtegi pattu olevat. Ta oli üks neid auväärseid jumalasulaseid, keda kohtame Raisi* kirjelduses. Maa peal olid tal kõik taolisele persoonile vajalikud omadused: pikad hallid juuksed, vanamehelik värisev hääl ja esmaklassiline kõlbeline puhtus.
Ja ikkagi hoiti teda eeluurimise all purgatooriumis.
Viimasel ajal oli tema õnnetusekaaslaseks keegi kaplan, kes võis arvestada mõnekümne tuhande aastase puhastustules istumisega. Vaeseke oli kord terve veerandtunni seisnud suu ammuli juubelinäitusel ameerika mägede jalal otse nõo juures ja koduteel tabas teda halvatus.
«Kujutage ette, teie auväärsus, ehtsad brüsseli pitsid,» jutustas õnnetu kaplan Ondrejle, kelle puhas hing ei mõistnud vahet teha kõige lihtsama aluskuue ja pitside vahel.
Inglid lendasid tasahilju preestri ümber ning kaastundest laulsid talle liigutavaid laule pühade isade sõnadele ja andsid nõu: «Suvatsege esitada edasikaebus, härra paater.»
Ja ta andis sisse edasikaebuse kirjalikul kujul:
«Sügavasti austatud kõrgeim kohus!
Allakirjutanud vääritu hing, maapreester Ondrej pöördub kõige alama palvega kõrge kohtu poole vabastada ta puhastustulest ja võtab julguse selle kõige alandlikuma palve põhjenduseks esitada järgmised väited.
A. Allakirjutanu ei tea endal olevat mingisugust pattu, mis võiks ta südametunnistust mustata. Oma elu on ta veetnud kooskõlas pühade kirikuisade käskudega.
B. Allakirjutanu on absoluutselt neitsilik, mida võib kinnitada kirikuvanem Paluška, kes viibib praegu katlas number 253 purgatooriumi mõõduka reþiimiga osakonnas, mis on varustatud ventilaatoriga.
C. Sedasama, see tähendab allakirjutanu neitsilikkust ja laitmatuid elukombeid võib kinnitada ka sandarmiväe vahtmeister Josef Loukota, kes praegu asub õndsate taevas 5. pöördukse juures.
D. Allakirjutanu avastas imettegeva lätte, mille veega varustas vaestelaste varjupaiku ja parandusmaju tasuta.
E. Gümnaasiumi lõpetas cum laude, mida võib kinnitada kooli direktor Alexius, kes nüüd on arvatud purgatooriumis gümnasiste valvavate inglite koosseisu.
F. Allakirjutanu tunneb põhjalikult ladina, kreeka, vanaheebrea ja aramea keelt, mida tuleb eriti silmas pidada.
G. Kunagi pole milleski kahelnud.
Ülaltähendatust lähtudes päärdub nimetatud maapreester palvega kõrge kohtu poole vabastada ta purgatooriumist ja oma alandliku taotluse jaatava lahenduse korral tõotab rakendada kogu oma jõu, et sellist kõrget usaldust õigustada.»
Ent palvekiri toodi tagasi. «Ei ole vormikohane,» seletas ingel, kes selle tagasi tõi. Maises elus oli see ingel teeninud kusagil katseleis.
Siis kirjutas paater Ondrej oma palvekirja tagaküljele:
«Vääritu hing, maapreester Ondrej esineb palvekirjaga oma vabastamise kohta purgatooriumist sub literis** a, b, c, d, e, f, g.»
Oma surma aastapäeval (tavaliselt ei vaadata ka maa peal palvekirju varem läbi) sai ta vastuse.
«Teie auväärsus!
Teeme teile teatavaks, et kõrgema kohtu istungit lähemal ajal ette näha ei ole ja sellepärast saatsime teie palvekirja purgatooriumi kohtukomisjonile, et see võimalust mööda teie taotlusele tähelepanu osutaks ja, teie poolt kordasaadetud üleastumisi uurinud, annaks teie asja hariliku kohtu instantsi edasi, mille ette teil tuleb astuda.
Kõrgema kohtu ettevalmistava komitee nimel
Gaabriel.»
Ja vaikselt veeresid aastad purgatooriumis hingede haleda nutu ja ristimata imikute hingesid kiigutavate inglite liigutava laulu saatel.
Ja viimaks ometi sai paater Ondrej teate: «Teid kutsutakse püha senati ette.»
Purgatooriumi alamas kohtukojas istus juba senat koos, keda võisid näha ainult inglitest valvurid, kes süüaluseid kohale tõid. Õhus hõljus paater Ondrej eluraamat, mille lehti nähtamatu käsi pööras.
«Maapreester Ondrej,» kuulis ta häält, «kas näed oma eluraamatut? See on puhas, välja arvatud üks lehekülg. Nüüd aga vasta ausalt küsimusele: kas sul oli vend Austraalias?»
«Oli, oo kõrge senat.»
«Ja järgmine küsimus: kas oled Austraaliasse oma vennale kirjutanud?»
«Jah, olen, auväärt kohus, 1882. aastal Sydneysse.»
Raamat löödi kinni ja ta kuulis sügavat häält, mis kõigi oletuste kohaselt võis kuuluda senati eesistujale:
«Oled sa põhjalikult uurinud kõiki kirikuisa püha Augustinuse raamatuid?»
«Jah.»
Nüüd oli kuulda vaid tiibade kahinat. Kohus lendas nõu pidama. Jälle tiibade kohin ja hääl kõrgusest kuulutas:
«Preester Ondrej mõistetakse 15 000 aastaks sundasumisele purgatooriumis. Eelvangistuse 22 aastat võetakse arvesse.
Alus:
Oma raamatus "De retractatione, vel librorum recensione"***, mis on märgitud 415. aastaga pärast Kristuse sündi, tunnistab kirikuisa Augustinus usu antipoodide*4 olemasolusse ketserluseks (vt. lk. 213). Kuna aga Austraalia kuulub antipoodidele, siis usk Austraalia olemasolusse on patune jumalarüvetamine, mida süvendab ja kinnitab kaebealuse kirjasaatmine oma vennale Sydneysse. Pehmendavate asjaoludena võetakse arvesse kohtualuse paater Ondrej absoluutne kasinus ning oma süü puhtsüdamlik ja täielik ülestunnistus.»
«Ärge nutke,» lohutasid süüdimõistetut inglid, «taolist oleks võinud teiega igas maapealses senatis juhtuda.»
______________
* Karel Vaclav Rais (1859-1926) - tšehhi realistlik kirjanik. Jutt on tema sellistest teostest nagu "Unustatud isamaalased" ja "Loojang".
** sub literis - tähtede all (ladina keeles)
*** "Tagasivõtmisest või raamatute ümberhindamisest" (ladina keeles)
*4 antipoodid - maakera diametraalselt vastupidiste punktide elanikud