Arthur Clarke’i raamatut „A Fall of Moondust“ sattusin kõigepealt (1975. aasta paiku) lugema vene keeles 1965. aasta kogumikust “Лунная пыль” ja see meeldis mulle üpris kõvasti. Millalgi hiljem sattus kätte algkeeles tekst ja ega romaan sellest halvemaks küll ei läinud. Huvitav, kuidas eestikeelne tõlge oleks, mõtlesin. Hoiatava eeskujuna meenus ammune “Rama” tõlge, mida lugedes oli pidevalt tunda, et tõlkija ja eestikeelne fantastikasõnavara ei ole just liiga lähedastes suhetes. Kuid uudishimu sai minust võitu ja nii soetasingi e-raamatu “Kuutolmu varing”.
Esimese asjana jäi loomulikult silma esikaas. Minu e-luger teisendas värvid halltoonideks nii, et taevas paistvale Maale oli terminaatori kõrvale must leinalint tõmmatud. Ju oli kunstnikul vaja Maa faasi kuidagi täpsustada (värvipildil seda linti näha ei ole). Hullem lugu oli aga "Selenega", kui kaanepildil nüüd ikka see laev pidi olema. Mis pagana augud sel juhul kuubussi tagumikku olid joonistatud? On ju üsna raamatu alguses selgelt öeldud, et konstruktorid otsustasid laevakruvide kasuks. Ehk lõi kunstiline vabadus välja?
Aga olgu, vormist tähtsam on sisu. Hakkasin lugema. Lehekülgede numbrid on e-lugeri PocketBook antud, loodetavasti vastavad paberraamatu leheküljenumbritele.
Lk. 5 avastasin, et „Kui nad olid samas vahetuses, püüdis kapten temast mõelda kui preili Wilkinsist, mitte Suest...“. Mingeid vahetusi seal polnud. Guugli-ullikegi tõlgib „Ta püüdis alati pidada teda "preili Wilkinsiks", mitte Sueks, kui nad koos tööl olid“.
Lk. 6 öeldakse, et „maapinnal ehk kolmsada kraadi alla nulli“. Siin tulnuks kas öelda, et tegu on Fahrenheiti skaalaga, või teisendada temperatuur Celsiuse kraadideks. „Maapind“ on siin pealegi kahtlane sõna. Samal 6. leheküljel kasutatakse "Selene" kohta esmakordselt sõna „ristleja“, mis minu arvates ei lähe mitte. Eesti keeles tähendab „ristleja“ üsna üheselt teatud tüüpi sõjalaeva. Turiste vedav „cruiser“ võiks olla ristluslaev või lõbusõidulaev. (ÕS muide lubab ristlejaks nimetada ka ristluslaeva kasutajat, kuid see ei tee asja paremaks). „Tolmulaev“ võiks ju sobida?
Lk. 7 „Selene oli põhimõtteliselt maapinnal liikuv kosmoselaev“. No ei olnud ju. Maapinnal, see tähendab. Samal leheküljel „Plank lahti ühendatud...“ Ei ole juhtunud kuulma „gangway“ säärast tõlget, ehk oleks „trapp“ võinud olla?
Edasi samalt leheküljelt: „...aga labad olid veel tolmused ja Selene vaevu värises oma ankrukaablites...“ Oijah... Tolmused võisid labad ju olla, aga tähtsam on see, et need olid veel tühikäigule seatud. Ja kuivõrd Pat Harris oli just kõik rohkem ja vähem tähtsad asjad üle kontrollinud, ei saanud laev mitte kuidagi mingites „ankrukaablites“ väriseda. Kai ääres küll. Ja kohe „... seadis ta pakpoordi tiiviku kõrgemale käigule...“. Esiteks on kombeks laeva edasilükkavat seadeldist (sõu-) kruviks nimetada. Siin ja edaspidi. „Tiivik“ on niikuinii rängalt üle koormatud sõna. Teiseks ... noh, kõrgem käik ei ole ju otseselt vale, aga kapten Harris suurendas pakpoordi kruvi sammu. Selle poole lausega ütles Clarke muide, et "Selene" oli ka siit otsast tipptehniline aparaat. Muudetava sammuga sõukruvid polnud raamatu kirjutamise ajal sugugi üldlevinud.
Lk. 11 peab olema Vihmade, mitte Vihma meri. Samal leheküljel „suurusehullustusega vaateaknaks“ – isegi minusugune aianduskauge inimene teab, et selles kontekstis on „windowbox“ „rõdukast“.
Lk. 12 „Lunik 2“ võinuks meile harjumuspärasemaks tõlkida – „Luna 2“.
Lk. 35 „Varjuküljelt“ – ma ei tea, kas just Pink Floyd sellise nimetuse tekkimises süüdi on, aga pole seal Kuu tagumisel küljel sugugi rohkem varju kui siinpool. Ja kui „Earthside“ otsetõlge „Maakülg“ on täitsa hea, siis varjude asemel võinuks öelda, et „Farside“ on „Tagakülg“.
Lk. 45 on sodiaagivalgus põhjuseta suurtähega kirjutatud.
Lk. 51 – „süütegeel“? Vaevalt et päästjad kavatsesid meres grillipidu korraldada... „Geligniit“ on eesti keeles täitsa tuntud sõna. Dünamiidi analoog.
Lk. 51 komistasin jälle sõna „raport“ otsa. No on üks jälk sõna, peaaegu nagu „reka“. Meenutab mulle pioneerikoondusi vmt. Ometi on täitsa olemas „aruanne“...
Lk. 72 „Teokarbilaadsed uksed...“ Ajas mind segadusse, kuni vaatasin originaali ja nägin sõna „clamshell“. Võinuks olla lihtsalt „kahepoolsed uksed“ vmt.
Lk. 75 lihtsalt huvitab mind kui viskivõhikut originaali „Johnnie Walkeri“ tõlkes „Teacher’si“ vastu vahetamise põhjus.
Lk. 75 ei ühildu eriti hästi dialoog „Aga kuidas mina asjasse puutun?“ – „Siin, kapten“. (Originaalis „But where do I come in?" – "Right here, Captain.“)
Lk. 77 „Oh, pea oma vektor...“ Võinuks olla midagi eesti (vanemast) slängist, minupärast kas või „mine puu otsa!“, aga kui otse tõlkida, siis palun arusaadavalt.
Lk. 100 (ei ole oluline, aga) võinuks punkt-punkt-punkt-kriipsu ka ladina tähestikus ära mainida, nagu originaalis. Sellel morsemärgil on II maailmasõjast eriline tähendus, mida tasub meeles pidada (ja pisut hiljem ka mainitakse).
Lk. 103 „Ta istus ja kuulas võnkeid oma viisteist minutit...“ Pagana hea kannatus on peainsener Lawrence’i eesti variandil. Originaal kõhkles viisteist sekundit...
Lk. 105 (ja varem ja hiljem) „gravitatsiooni“ asemel võiks peaaegu kõikjal „külgetõmbejõudu“ kasutada. Ja vahel „raskusjõudu“, näiteks lk. 120.
Lk. 106 (ja tõenäoliselt hiljem) toortõlke „fiiberklaas“ asemel on eesti keeles sõna „klaasplast“. Või, noh, hädapärast võib ka „klaaskiud“ olla (see on muidugi üldlevinud häda ja mitte käesoleva tõlke eripära).
Lk. 110 – omal ajal imestasin venekeelset tõlget lugedes konstruktsiooni «Комитет – место, где КОпаются, МИтингуют, ТЕмнят и Топят.» üle. Hiljem originaali lugedes sai asi selgeks ja venelaste vaev vääriliselt hinnatud. Eestikeelne versioon ... ei vii kuhugi.
lk. 111 „on a level keel“ tähendab „horisontaalselt“, mitte „oma kiilu peal“. Ja „variable pitch fans“ ei ole „reguleeritava võimsusega tiivikud“, vaid „muudetava sammuga sõukruvid“.
Lk. 113 „tavaline pump tekitaks ainult lehtri“ peaks olema „tavaline pump hakkaks kaviteerima“.
Lk. 115 „variatsioonide valem“ on tegelikult „variatsioonarvutus“.
Lk. 116 „...kuuendal tunnil...“ – „at six bells“ on „kuuenda klaasi ajal“. Siin on tähtis just vanaaegset merendusterminit kasutada.
Lk. 120 „Nagu üheksakümmend protsenti Marsi ehitistest...“ Ee... ?
Lk. 120 „Koostis: etüülalkohol“ – mitte koostis, vaid sisu. Vaadid olid ikka metallist. Ja „tugev“ on vaakumi jaoks veidi imelik iseloomustus – kuidas saab tugev olla miski, mis koosneb tühjusest? „Kõrge“, „sügav“, ...
Lk. 139 „... enne 8. novembrit 1967, kui Vene revolutsiooni viieteistkümnendat aastapäeva...“ Khm... lohakus.
Lk. 139 „...woomer on odade lennutaja.“ Võib-olla. Aga kohale andis nime siiski woomera, mis on odaviskeriist.
Lk. 141 (ja varem ja hiljem): süsihappegaasi imajad olid vanasti süsihappegaasi neelajad, mis minu arust on karvavõrra täpsem, sest need ei ime kuidagi.
Lk. 144 „Jätke saatja sisse ja keerake kõlar põhja.“ Kahtlane, et saatjast muusika kuulamisel mingit abi on, originaalis oli see aparaat muidugi „receiver“. Ja kõlarit ei keerata üldiselt kuhugi. Põhja keeratakse helitugevus.
Lk. 146 Hatšaturjani teose nimi on „Mõõkade tants“.
Lk. 148 „Seal haaras jaam signaali õhust...“ Appi. Maa ja Kuu vahel, üle 300 000 kilomeetri Maast... ja õhust.
Lk. 149 kaugobjektiivid on teleobjektiivid, kui pole soovi öelda „pikafookuselised objektiivid“.
Lk. 154 Samson on eestindatuna ikka Simson olnud.
Lk. 165 „...tuli vaid tihend avada, ...“ – siin ikka pigem „pitser murda“ vmt. Ilmselt mingi kleeps puruks rebida.
Lk. 191 võinuks morsetähestikus edastatud teate (UNSCREW) kah eesti keelde tõlkida. Näiteks „KÕMM KÕÕMM ... KÕMM KÕMM KÕMM KÕÕMM ... KÕMM KÕÕMM ... KÕÕMM KÕÕMM KÕMM ... KÕMM“.
Lk. 197 „Mudel Üheksateist iglu“ – mis pagana pärast sedapidi? Nagu „Karis president“...
Lk. 199 „..kui tugev see tihend oli.“ – tihendi tugevus pole üldiselt kuigi oluline. Lawrence pidi peagi teada saama, „kui hästi see tihend pidas.“ vmt.
Lk. 200 „kere oli nüüdseks kompromiteeritud.“ Selle peale, et vigastatud (või hermeetilisuse kaotanud) keret võib ka kompromiteerituks nimetada, ma oma peaga poleks küll tulnud.
Lk. 203 „...plastik, mis elektrit ei juhtinud, purunenuks soojusjõu mõjul“. Vee viskamisel kuumale pinnale mingi elektrivärk küll mängus pole. „... halva soojusjuhtivusega plasti oleksid soojuslikud pinged purustanud“ vmt.
Millega raamat saigi otsa. Keeleliselt mul pole tõlkele muud ette heita kui ehk lihtmineviku domineerimist; nii üht kui teist võinuks enneminevikus öelda.
Kui ülaltoodud märkused virisemisena tunduvad, siis rõhutan veelgi, et Clarke’i taoliste tehnilise ulme kirjutajate tekstid peavadki täpsed olema. Usutavuse huvides. Ja samasugust täpsust ootan tõlgetelt.
---
Sünnipäevade ülesande lahendus, mu enda jaoks. Ei kuulu arvustuse hulka.
Nagu tõenäosusteoorias sageli, on lihtsam leida vastandsündmuse tõenäosust.
Olgu ühe inimese sünnipäev päeval X (1...365).
Kui on 2 inimest, siis tõenäosus selleks, et teise inimese sünnipäev ei ole samal päeval, on 364/365.
Kui lisada kolmas inimene, siis tõenäosus selleks, et kolmanda inimese sünnipäev ei ole samal päeval ei esimese ega teisega, on 363/365.
Üldiselt: kui on N inimest, , siis tõenäosus selleks, et N-nda inimese sünnipäev ei ole samal päeval ühegagi 1. kuni N-1. inimesest, on (366-N)/365.
Siin muidugi peab N <= 365, sest 366 inimesest kahel peab sama sünnipäev olema (liigaastaid arvestades vastavalt 366 ja 367, kuid see ei muuda asja).
Ja kõik need tõenäosused korrutuvad, sest sündmused on sõltumatud.
Seega tuleb leida inimeste arv, mille korral see korrutis saab väiksemaks kui ½. See on 23 (22 inimese puhul on korrutis 0,5243, 23 inimese korral aga 0,4927). Hea lihtne Exceliga teha.