Hoiatus: juurdepääs sellele failile on PIIRATUD tasemeni ÜLISALAJANE või kõrgem. Volitamata juurdepääsukatsed sellele failile vaadatakse üle ning võivad lõppeda VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSEGA. Seda faili tohib levitada ainult komandör David Bradfordi loal; ilma loata levitamine võib kaasa tuua VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSE.
UFO-DE ILMUMINE INGLISMAA KOHALE TEKITAS PAANIKAT, KOGU REISILIIKLUS SAARE KOHAL ON PEATATUD, KUNIKS RAF-I HÄVITAJAD ASJAGA TEGELEVAD. INIMOHVRITEST JA MAANDUMISTEST TEATEID EI OLE, VALITSUSAMETNIKUD JÄRELEPÄRIMISTELE EI VASTA.
POLITSEI TEATEL SAI TEXASES RELVASTATUD GRUPEERINGU TAGAAJAMISEL JA NÄDALAPIKKUSEL PIIRAMISEL VÄHEMALT SEITSE INIMEST SURMA. VANGILANGENUD VÕITLEJAD TÕID VASTUHAKU PÕHJENDUSEKS USU, ET VALITSUS ON SISSETUNGIJATEST TULNUKATE KONTROLLI ALL.
--
Hoiatus: juurdepääs sellele failile on PIIRATUD tasemeni ÜLISALAJANE või kõrgem. Volitamata juurdepääsukatsed sellele failile vaadatakse üle ning võivad lõppeda VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSEGA. Seda faili tohib levitada ainult komandör David Bradfordi loal; ilma loata levitamine võib kaasa tuua VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSE.
PROJEKT: Tähetolm
TEEMA: ksenobioloogia
KATSE JUHATAJA: dr Joel Mills
Lisatud failid: transkriptsioon intervjuust Videvikuga, Videviku joonistatud pildid, Joel Millsi isiklikud märkmed.
Järgnevad isiklikud märkmed:
--
Uus salvestus, 13:00, 03.04.2015
Täna tähistame siis Tähetolmu projekti esimest ametlikku päeva, uurimaks uudishimulikku isendit, kes vangistati võitluses sissetungijate vastu. Täna oli nii palju üllatusi, rääkimata sellest, et projekt leidnuks peaaegu traagilise lõpu veel enne kui isend laborisse jõudis.
Subjekt nimetab ennast Videvikusäraks ja on kindlasti unikaalseim olend, kellega mul kunagi on olnud õnne rääkida. Ma jätan käitumis- ja kultuurianalüüsi dr Ngole, sest minu küsimused puudutasid rohkem bioloogilist mitmekesisust, millele Charles Shen varasemates vestlustes vihjas.
Videvikusära liik, mida naljaviluks võib tõlkida ponideks, jaguneb kolme peamisse rassi, lisaks veel neljas tüüp, mis on sedavõrd haruldane, et ma jätsin selle viimaseks, sest nad on Videvikusära kirjelduste järgi väga põnevad. Ilmselt saab kogu tema liik kasutada maagiat, nagu Videvikusära ütleb, kuigi väga erineval moel.
Esimene kolmest rassist on maaponid. Pärisin Videvikusäralt selle nimetuse kohta. Tema vastuseid võib leida tõlgetest ja pole siin asjakohased. See rass on ilmselt hobustele lähim analoog ning on tuntud tugeva kehaehituse ja loodusläheduse poolest. Videvik kirjeldab seda kui füüsilist tunnetust ja nende maagia võimaldab neil teha maatöid teistest rassidest edukamalt. Ma pean küsima Kimilt selgituseks, kas maaponi sarnaneb keskaegse pärisorja või millegi samaväärsega.
Teine kolmest rassist on tabava nimega: pegasused. Neil on tiivad ja nad suudavad lennata. Videvikusära jutu järgi on nende maagia seotud taeva ja ilmaga, mida nad suudavad kontrollida. Kui pärisin protsessi kohta, läks Videvikusära väga üksikasjalikuks ja põhjalikuks. Ma tegin parima, et iga ta sõna dokumenteerida, kuid ta räägib üsna kiiresti ja kirjeldab asju väga laiaulatuslikult. Ma pean Kimi ja Moirat selle eest hoiatama.
Kolmas rass on ükssarvikud, kelle kilda ka Videvikusära kuulub. Neile on omane laubalt väljaulatuv sarv, mis võimaldab neil kasutada maagiat palju rohkem ja täpsemini, võrreldes kahe eelmainitud rassiga. Eelmainitud kahel on passiivsed võimed, mis on seotud nende füsioloogiaga, näiteks tugevus ja kiirus või vahetu ümbrusega manipuleerimine. Ükssarvikud suudavad kasutada maagiat efektideks, mis paneks ajaloolisi füüsikuid hauas külge keerama. Telekinees, valguse tekitamine, isegi teleportatsioon läbi kõvade materjalide. Selle võime ilmnemine välistas ta hoidmise isolaatoris. Isegi minu intervjuu Videvikusäraga oli võimalik tänu tema võimele maagiat kasutades tõlkida.
Moira dokumenteerib need võimed ilmselt süstemaatilisemalt, kuna teda huvitab, kuidas see kõik töötab.
Viimast rassi nimetas Videvikusära alikornideks. Videvikusära teada on neid ainult kolm ja neil on nii ükssarvikute kui ka pegasuste võimed, neil on nii tiivad kui ka sarv. Neil on oluliselt pikem eluiga, vanim neist on üle tuhande aasta vana. Nende maagilised võimed kõlavad võimatuna. Vanim kasutab oma jõudu, sundimaks päikest tiirlema ümber planeedi. Jah, ma saan aru, kuidas see kõlab. Siis tuli meelde, et räägin ükssarvikuga maagiast. Ma võtsin seda kui hüperboolset liialdust või siis religioosset veendumust, kuid Videvikusära on vanema alikorni lähedane sõber, olles tema õpilane ja saates igal nädalal talle aruandeid. Ma edastan märkmed Kimile, kuna tema teab kultuuriloost rohkem kui mina.
Videvikusära mainis kümneid teisi liike, kellest mõned olid mõistuslikud, mõned mitte. Ausalt öeldes olin ma sellest mitmekesisusest šokeeritud, rääkimata ilmsetest sarnasustest Maal olemasolevate liikidega, samuti müütide ja legendidega. Ja flooras paistab ka olulisi sarnasusi. Siinjuures selle linna kõrval, kus Videvikusära elab, on õunafarm. Jah, just nimelt õunafarm. Ja hämmastavaim liik, mis tekitas minus eriti suurt huvi, on liik, millest Videvikusära rääkis vaid möödaminnes. Ta nimetas neid libalasteks.
Videvikusära kirjelduste kohaselt on libalased kiskjad, kel väga unikaalne jahipidamise ja saagisöömise viis. Nad on võimelised veatult ümber kehastuma teisteks eluvormideks, kelle suurus on sarnane, ja nad toituvad saagi emotsioonidest. Sellise olendi toimetamist oleks põnev uurida. Kuni maagia saladus on veel lahendamata, on ka nende moondumisviis saladuseloori all, aga ma olen juba välja töötanud mitu hüpoteesi nende toitumisest. Nende eeldus on, et see rass on empaatiline (kui mitte täiesti telepaatiline), aga milleks nad toituvad emotsioonidest? Kahtlustan, et see ei ole nende peamine toiduallikas, ehkki energiaallikana võib see oma ülesannet isegi täita. Võib-olla ajuehituse omapära võib takistada neil tundmast emotsioone, mida teised rassid tunnevad, ja ainus võimalus neid kogeda on kaanida emotsioone teistelt. Nii mõeldes võivad emotsioonid mõjuda neile narkootiliselt ja tekitada sõltuvust.
Ma proovisin veel küsida libalaste olemuse kohta, kuid see paistis olevat Videvikusärale väga ebamugav teema. Võib-olla oli ta ühele ohvriks? Õnneks vahetasin ma teemat, paludes tal neid, kellest me rääkisime, joonistada. Ta oli elevil võimalusest kohe alustada. Ta on ikka väga entusiastlik.
TÄIENDUS: 08:45, 04.04.2015
Ma vist alahindasin Videvikusära. Mina ja Kim tulime laborisse ja arvasime, et Videvik kas magab või sööb mõnd puuvilja, mille me laborisse jätsime, aga ta oli ikka oma laua taga. Kiire ülevaade kaamerasalvestustest kinnitas, et ta oli istunud laua taga meie viimasest intervjuust saati ja oli vorpinud käsitsi (või kabjatsi? või maagiliselt joonistatud?) pilte igast liigist, keda me arutasime, mõnest tähtsamast koguni kaks-kolm eksemplari. Ma püüdsin temaga rääkida ja Videvikusära lubas vastata kohe, kui ta lõpetab. Üritasin veenda teda magama minema, aga ta lükkas mu soovituse häälekalt tagasi.
Tema täpsed sõnad olid: „Magamine on „B–“-ponidele, aga mina olen „A+“-poni.“
Õnneks saabus Charles, kes pani Videvikusära muljetavaldava jujitsu-sarnase võttega magama. Kim, Charles ja mina koristasime kokku pildid, mida ma nüüd skaneerin Tähetolmu andmebaasi. Ma tulin veel ideele haarata projekti dr Frank McKendrick meditsiiniosakonnast, et hinnata Videvikusära. Pärast seda väikest juhtumit jagas Charles kahtlusi võimalikest vaimse tervise probleemidest meie värskeima kolleegiga. Charles pakkus (märkides mitu korda, et tema ei ole ekspert), et talle meeldiks, kui tal oleksid mõned sõbrad, kes pole Tähetolmu projektiga tihedalt seotud. Kipun sellega pisut nõustuma.
Charles käis veel ühe murettekitava mõtte välja: Videvikusära välimus, nagu me seda tajume, ei ole loomulik. Ta püstitas hüpoteesi, et Videvik võidi kas aretada tahtlikult või loodusliku valiku teel tekitama kaastunnet ja sõbralikkust kõigis, keda ta kohtab. Teine ja kui aus olla, siis palju murettekitavam hüpotees on see, et ta kas passiivselt või aktiivselt tekitab telepaatilist mõju, võimendamaks neid tundeid tema ümber. Ma peaaegu loobusin sellest hüpoteesist, kuulamata Sheni isegi täielikult ära, kuid peatasin end siiski. Võib-olla on siiski telepaatiline element, mis nullib selle tulnuka suhtes minu valvsuse. Peaks vist Franki juurest läbi käima. Võib-olla olen ma lihtsalt paranoiline.
Samuti soovitasin ma Shenil ja Kimil selle hüpoteesi enda teada hoida, kuni pole ilmnenud kinnitavaid tõendeid. Kui Moira midagi kahtlustaks, siis ilmselt käsiks ta Shenil ehitada kaugjuhitava roboti, et katsetest osa võtta, istudes ise pliiga vooderdatud punkris baasi teises otsas. Võib-olla peaks temagi Franki külastama, sest tema külm viha tulnukate vastu on lausa patoloogiline.
Ja seoses sellega, Bradford lubas eraldada paar vabatahtlikku meie ridadesse, leevendamaks minu ja Charlesi tõlkimiskohustusi. Ja kui pragmaatilisemalt võtta, siis juhul, kui tõlkeloitsu mõju all olevaid inimesi on rohkem, on kergem avastada ohtlikke kõrvalmõjusid. Charles tuli ülevaatuselt puhtana tagasi, kuid vaid üks päev selle loitsu mõju ei tarvitse olla märkimisväärne. Kahekordne valimi suurus võib suurendada kõrvalmõjude tuvastamise tõenäosust. Ma palusin neil diskreetselt igal päeval salvestada arvamust Videvikusärast, et näha, kas need aja jooksul muutuvad vaimse manipuleerimise tõttu või mitte.
--
Täiendus: 13:10, 04.04.2015
Tõlkeloitsu esialgne hüpotees on selge. Ma arvasin alguses, et see käib ainult Videvikusära ja sellise inimese vahel, kes on loitsu mõju all. Nüüd võin kinnitada, et kaks selle mõju all olevat inimest mõistavad teineteist suurepäraselt, olenemata sellest, mis keeles nad räägivad, ja seda ilma Videviku juuresolekuta. Ma vestlesin Charlesiga terve lõunasöögi ajal, tema rääkis hiina, mina oma roostes kanada prantsuse keeles. Ülejäänud rahvas seal puhkeruumis kindlasti arvas, et oleme lollakad.
Videvikusära magab ikka oma öötööd välja ja kõik ta joonistused on skaneeritud. Ma viisin originaalid ta tuppa tagasi. Olnuks häbi neid mitte talle tagasi anda, igaüks oli ju kui kunstiteos.
Ma annan Kimile kiired juhised, mida oodata, kui Videvik ärkab. Moira instruktsioonide järgi ei tohi Kim lasta endale tõlkeloitsu teha, niisiis pean kuni vabatahtlike saabumiseni tõlkima mina. Loodan, et Charlesil on mahti vabatahtlikke ette valmistada, neil oleks muidu üsna ehmatav saabuda laborisse, kui nad ei tea asjast midagi.
Täiendus: 15:45, 04.04.2015
Nagu ma ennustasin.
FAILI LÕPP
--
PROJEKT: Tähetolm
TEEMA: käitumisteadus
KATSE JUHATAJA: dr Kim Ngo
Lisafailid: tõlge intervjuust Videvikuga, pildilingid ksenobioloogia andmebaasile, dr Ngo isiklikud märkmed.
Järgnevad isiklikud märkmed:
Uus salvestus: 8:05, 04.04.2015
Võib-olla oli see parem, et Joel võitis meie väikse duelli. Olin algusest peale põnevil, kuidas asjad lähevad, kuid olin kindel, et veresaun jääb ära. Persse see sõda, persse need tulnukad, ma lähen ükssarvikuga rääkima. Järsku olin ma jälle kuuene ja muu polnud tähtis. Ma kommenteerisin kergelt Videviku välimust, kui koristasime ta öötöö tagajärgi, ja see tõstatas tema suhtes Sheni kahtlused passiivsest vaimsest manipulatsioonist.
See tõi selle väikse tüdruku reaalsusesse tagasi. Sheni hüpotees hõlmas nn usaldusele ahvatlemist, mis kõlas hirmutavalt, kui selle mõjusid kaaluda. Muidugi, täna arvame kõik, et ta on nunnu. Järgmisel nädalal kallistame. Ja kuu pärast laseme XCOM-i baasi oma uue karvase käskijanna nimel õhku.
Sellise kinnisideega ei tundunud Joel tõlgina üldse nii ebamugav nagu ma kunagi arvasin. Vabandust, Joel. Sinu ohverdust mäletatakse. Pea meeles, et see on kõik teaduse nimel!
Videvik paistab olevat levist väljas, vähemalt praegu. Seadistan jälgimisseadmed teavitama Joeli ja mind kohe, kui ta voodist lahkub. Joel rassib ikka skanneri juures nende piltidega, aga mul pole midagi teha, kuniks ükssarvik ärganud pole. Arvatavasti pean minema (tsenseeritud) laborisse, et proovida tõlkida nende märkide tähendust, mis leitud viimaselt missioonilt toodud kõige vähem huvitavalt isendilt.
Täiendus: 16:00, 04.04.2015
Lilla ükssarvik tekitas paranoia ja keris selle üheteistkümneni, ilma et ta ise üritanukski. Või ta üritas ja tegi seejuures süütuimat nägu – see oleks hirmsam.
Pärast Sheni lühikest kirjeldust Videvikusära puusamärkidest otsustasin ma intervjuu pärast paari elementaarset küsimust nendele suunata. Selgub, et puusamärgid tuleb tõlkida ilumärkideks (jumal küll, see kisub mind vägisi tagasi mu plikaikka) ja need on märgid, mis näitavad kandja isiksuse tüüpi või oskusi. Tõlkimine on üsna keerukas, näiteks liivakella märk tähendavat talenti teha kõik „õigel ajal“ (tema enda sõnad), samas pegasus liblikatemärgiga tähendab, et ta suhtleb loomadega.
Ilmselt need märgid ilmuvad kasvuaastatel, mil nende lapsed saavad aru, mida nad tahavad teha. Mis kõlab nagu täiuslik sotsiaalse kontrolli vorm. Puudus toidust? Suurendada talutöödega seotud märkide ilmumist lastel viis protsenti. Sõda? Kõigile sälgudele mõõkade-kilpide märgid? Ma ei saanud seda Videvikusärale öelda, kuid Joel märkas mu kahtlust. Vaadates Videviku kehakeelt, tundus mulle, et see kahtlus ei kandunud ta teadvusse. Ta tundub täiesti kindel olevat, et selline tulevikku määrav märgisüsteem on parim asi maailmas.
Teine asi, mille Videvikusära tõstatas, on printsessid. Esimesele ja teisele, Celestiale ja Lunale, on omistatud üleloomulik religioosne hookuspookus. Liigutavad kuud ja päikest? Jajah.
Kolmas, Cadance, teeb mulle muret, kui tema kirjeldused on tõesed. Videvikusära kirjeldab tema võimet kui südame jõudu, millega ta saab manipuleerida teiste meeleolusid. Kaks isikut tülitsesid tänaval ja ta mõjutas neid nii, et nad jätsid järele. Teises näites tarvitas ta oma võimu suurel, vähemalt linnasuurusel alal ja terve rahva peal, inspireeris neid vastu panema vaenulikule jõule, mis rahvast ründas.
Siin oleme mina ja Joel ühel nõul. Mis võiks ühele despoodile olla parem kui usaldusväärne pereliige, kes võib rahvast rahustada või kütta üles, millal ise tahab? Parema sõna puudumisel tundub see olevat üks laiahaardeline mõistusekontroll. Subjektid ise ei ole otseselt kontrollitavad, kuid nende emotsioonid on kergesti muudetavad. Kuramuse hirmutav.
Teine asi, millest Videvikusära rääkis, oli tema perekonna lähedus riiki ja maailma valitseva aristokraatiaga. Tema „varsahoidja“ (tema enda sõnad) oli Cadance. Nüüd on Cadance abielus Videviku venna Säravturvisega, kellel on kõrge koht sõjalistes struktuurides. Tema isiklik õpetaja on Celestia ise, kellega ta peab igal nädalal kirjavahetust.
Jumal teab, millist stressi on pidanud Videvikusära taluma sellises perekonnas üles kasvades.
Me kavatsesime arutelu jätkata, kui Joel selle peaaegu rikkus. Ma pidin talle ütlema küsimuse ilumärkide protsessi kohta, et arutelu liikvel hoida. Videvik rääkis meile parasjagu üht näidet sellest, kui kaks Bradfordi põmmpead (vabatahtlikud) trampisid laborist Videvikusära tuppa.
Ilmselt peaks väljaspoole uksele panema hoiatuse, et mitte siseneda ilma eskordita.
Natuke aega pärast seda, kui me väljas sõduritega kohtusime, ilmus välja Shen, kaasas pakk matemaatikatöid, mille ma talle üleeile andsin. Need tuli eile Videvikusärale anda, aga küllap need unustati kogu selle põnevuse käigus. Insener jagas sõdureile kiired juhised, enne kui koos nendega eluruumi suundus. Nüüd nad seal lobisevad tühjast-tähjast.
Shen on rahulikum kui ta võiks olla, kui ta on Videvikusäraga samas toas, eriti nende kahtlustuste pärast. Naissõdur – ilmselt Jenkins – näeb välja, nagu räägiks ta sajandi parimat nalja. Meessõdur, Harris, paistab, nagu saaks ta kohe maohaava. Või südameataki.
Videvik on loomulikult armas oma relvitukstegeva naeratusega. Olen märganud, et kõrvad on lahutamatu osa tema väljendusest ja ilmetest; huvitav, kas need on soojad nagu kassipojal. Olen kindel, et ta laseks mul neid sügada, kui...
Pagan võtaks. Pean minema McKendricki juurde.
FAILI LÕPP