Maal on ärevad ajad. Kusagilt kosmosest saabub lendavaid taldrikuid, tulnukad tapavad ja vangistavad inimesi. Rünnakute sagedus, julmus ja ulatus muudkui kasvab ja inimesed on abitud – sissetungijad on oma relvastuse ja tehnoloogiate poolest meist kaugel ees. Vaid salajane rahvusvaheline paramilitaarorganisatsioon XCOM – Exterrestial Combat Unit (Tulnukatevastane lahinguüksus) suudab midagi teha, kuna on koondanud oma ridadesse maailma parimad teadlased ja sõdurid. Aga salabaasiski valitseb lootusetus: teadlased ja insenerid küll uurivad kättesaadud tulnukaid ja UFO-de jäänuseid, kuid ei suuda nende saladusi lahendada ega relvi kopeerima hakata. Küsimus inimkonna lõpu kohta pole mitte „kas“ vaid „millal.“
Asjad võtavad ootamatu pöörde siis, kui lahingust naasnud löögirühma lennukilt tõstetakse maha ja viiakse laborisse tavapäraste tulnukalaipade, relvade ja UFO-de jäänuste hulgas midagi, mida inimesed varem kohanud ei olnud: uimastatud ja elusalt püütud helelilla ükssarvik...
Kuna algselt on see teos kirjutatud kitsalt bronydele, kes multifilmi läbi ja lõhki tunnevad, ja lugu saab alguse ühe multifilmiosa sündmusest, siis, pidades meeles neid, kes ponidest midagi ei tea, kirjutasin esimese peatüki ette lühikese kirjelduse kõnesolevast sündmusest.