FOTOD TUNDMATUT PÄRITOLU HÄVITAJAST DENVERI KOHAL TEKITAVAD KÜSIMUSI USA SISEJULGEOLEKU KOHTA. SENAATOR GOLEMAN AVALDAS SEISUKOHA: „SIIN ON SUUR VANDENÕU TEOKSIL JA MA LUBAN, ET TEEN SELLELE LÕPU. TUNDMATUD SÕJAVÄEORGANISATSIOONID ON VAID ÜKS MÄRK SELLEST, ET SEE RIIK ON TÜRANNIAST VAID PAARI SAMMU KAUGUSEL.“
ARGENTIINAS PUHKESID RAHUTUSED, KUI KÜMNED PERED ÜLE MAA TEATASID LÄHEDASTE KADUMISEST. KADUMALÄINUD INIMESTE ELUKOHTADEST EI LEITUD JÄLGI VÕITLUSTEST EGA TULNUKATEST, AINUS, MIS KADUMALÄINUD INIMESI SEOB, ON NENDE TAUST – EHITUS JA PROJEKTEERIMINE.
–
Hoiatus: juurdepääs sellele failile on PIIRATUD tasemeni ÜLISALAJANE või kõrgem. Volitamata juurdepääsukatsed sellele failile vaadatakse üle ning võivad lõppeda VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSEGA. Seda faili tohib levitada ainult komandör David Bradfordi loal; ilma loata levitamine võib kaasa tuua VALLANDAMISE JA/VÕI KRIMINAALMENETLUSE.
TEEMA: Kõik
OSALISED: dr Moira Vahlen, dr Joel Mills, dr Kim Ngo, dr Frank McKendrick
Lisatud failid: Originaalid ja tõlkekoopiad postist, mille sai Videvikusära 02.05.2015, saadud materjalide analüüsid, lingid Ksenobioloogia andmebaasi, isiklikud märkmed dr Ngolt, lisamärkmed: Vahlen, Mills, McKendrick
Järgnevad isiklikud märkmed:
UUS KIRJE 04.12, 02.05.2015
Videvikusärale saabusid kodust kirjad.
Kui seda peaks kunagi loetama ilma Tähetolmu dokumentatsiooni kontekstita, pean seletama, kui võimatu selline lause on. Videvikusära hoitakse turvatud laboris mitme korruse jagu maa all pideva järelvalve all. Mitte midagi ei saabu siia ega viida ära ilma mõne teadusmeeskonna juhi loata ja mitte midagi ei saabu baasi ega lahku siit ilma Bradfordi loata.
Ja kujutlege nüüd minu ehmatust, kui dr Vahlen teatas kell kolm hommikul kogu Tähetolmu meeskonnale mingist läbimurdest. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli, et Videvikusära murdis sõna otseses mõttes laborist välja. Lihtsalt mõtte jõul, purustades seinad. Nagu elevant portselanipoes. Oot, nagu ükssarvik portselanipoes? Ohh, aeg on liiga varane ja vaim pole päris selge. Ärge naerge, proovige ise nii vara hommikul nii tark olla.
IGATAHES, mina ja Joel loivasime alla laborisse ning nägime, et Moira oli samamoodi unine. Videvikusära oli aga täiesti ärkvel, kuid nutma puhkemas sellest, mis oli tema ees. Mingil moel olid tema juurde siia neetud keldrisse jõundnud üheksa jumala ehtsat rulli isiklikku korrespondentsi ta sõpradelt ja perelt. Nende kirjade täpne sisu laetakse üles niipea, kui jõutakse, kuid meie esmane mure on see, kuidas kurat need siia jõudsid.
Valvekaamerate videost paistab, et umbes kahe jala kaugusel Videvikusära näost tekib õhku mingisugune moodustis. Moodustis muutub musta suitsu pilveks, millest lahvatavad leegid. Video katkeb sekundiks ja kui pilt taastub, näeme Videvikusära tuhnimas paberirullides, mis on seletamatul kombel tema ette laua peale tekkinud.
(Vahleni täiendus)
Nähtus, mis tõi selle korrespondentsi Videvikusära kätte, on valveseadmete poolt täpselt jäädvustatud.
Videvikusära räägib, et selline asi on saavutatud “draakonitule” kõrvalmõju abil. Täpsemini kirjeldab Videvikusära tuldsülgavate mõistuslike roomajate liiki oma kodumaal, kes suudavad, kui teatud tingimused on täidetud, saata väikseid objekte hetkega kauge maa taha, kui ollakse aadressaadiga tuttav või teatakse tema asukohta. Erinevalt teleportatsioonist ei ole selle juures vaja teadmisi vahekaugusest ega vajalikust energiakogusest.
See nähtus tundub olevat tavalisest teleportatsioonist ühtepidi ohtlikum, teistpidi ohutum. Ühest küljest olend, kes kirjad saatis, suudab saata muidki asju, mis võivad (tahtmatult või tahtlikult) ohustada baasi turvalisust, ja meil ei ole võimalik vältida selle jõudmist Videvikusärani või vähemalt analüüsida seda enne Videvikusärani jõudmist. Teisest küljest nende kirjade saabumine ei tähenda veel, et Maa asukoht oleks järgmisele maavälisele jõule teada… Veel.
(Täienduse lõpp)
(Millsi täiendus)
Ma ei suuda uskuda, et Moira palus mul teoretiseerida sellise olendi bioloogiast, keda me pole kunagi näinud ja kes suudab tuld sülitades saata kirju läbi universumi. Iga kord, kui püüan mingit asjalikku oletust välja mõelda, leian end mõtlemas draakonitest. Ja järgmiseks juba igavatest Hollywoodi filmidest, kus draakonid sees on.
Jumala pärast, ma tahan kohvi!
(Täienduse lõpp)
Nüüd töötame koos Videvikusäraga, et need kirjad saaksid tõlgitud ja salvestatud. Nüüd saavad ka meie tõlkealgoritmid rohkem koormust, kuna on rohkem materjali, millega töötada.
Täiendus: 08.15, 02.05.2015
Kirjad on tõlgitud ja lisatud allapoole, koos minu kommentaaridega nende sisu kohta. Pärast mõne kirja tõlkimist kutsusin siia Franki, et ta prooviks käekirjaanalüüsi teha. (Tean jah, et neil ei ole käsi – kuss!) Tema märkmed on samuti lisatud kirjade juurde.
Samuti lisasin siia lingid iga kirja autori pildile, mille Videvikusära aprillis joonistas.
(Vahleni täiendus)
Kirjade materjali esialgne analüüs on lõpetatud. Ühised omadused on kirjeldatud allpool, erisused aga lisatud iga kirja kommentaaridesse eraldi.
Paber – Paber paistab olevat tehtud samal viisil, nagu antiikajal papüürust tehti. Paberi aluse moodustavad kooritud taimekiud. Täpsemad andmed selguvad pärast põhjalikumat analüüsi.
Tint – Enamik kirju on kirjutatud tavalise tindiga, mis tundub koosnevat veest, grafiidist ja esialgu veel kindlakstegemata paksendist.
Lindid – Kõik lindid olid siidist ja värvitud veel identifitseerimata orgaanilise värviga. Iga lindi pikkus oli umbes 30 cm.
Klambrid – Igal kirjal oli klamber, mis hoidis linti pingul ja kirja rullis. Klamber ise oli pronksist, aga pitsatid klambreil varieerusid laialt. Enamik pitsatitest olid samuti pronksist, umbes veeranddollarilise läbimõõduga ja 1 cm paksud. Igaühe peal oli hobuserauakujuline jäljend.
(täienduse lõpp)
Järgnevad kirjad on lisatud selles järjekorras, kuidas Videvikusära need avas. Kui me väljendasime nende sisu suhtes huvi, oli ta meelsasti valmis neid ette lugema ja niimoodi said nad ka tõlgitud.
(Täiendus: päeva lõpuks, 02.05.2015, paistavad tõlkealgoritmi arvutuste põhjal olevat need tõlked tõesed. Viimane kiri trotsib jätkuvalt mõistuslikku seletust.)
Esimene kiri on kirjutatud Õunarüübi poolt ja algab nüüd:
--
Heia(1), Videvik!
Loodan, et see kiri jõuab kenasti sinuni. Sealtmaalt, kui Ebakõla oma triki tegi ja saatis su sinna, kus sa oled, oleme me ennast haigeks muretsenud. Enne kui muust räägin, sa tea, et viimne kui üks meist teeb sinu leidmiseks kõik, mis suudab. Või et tagada, et sinu naasmise ajaks oleks kõik täpselt nii nagu siis, kui lahkusid.
Ebakõlast ega sinu kadumisest ei ole mingit ametlikku teadaannet, meile vaid öeldi, et kui keegi sinu kohta pärib, peame rääkima, et oled Equestria ohutuse nimel tähtsal missioonil.
Ma tean, et olen kõigest poni, aga olen piisavalt tark, et aru saada, et selline seletus ei maksa kaht bittigi. (2) Selles on lihtsalt piisavalt palju tõtt, et ma saaksin seda öelda ja jääda ikka usutavaks, aga see paneb mind siiski ennast süüdi tundma. Kõige halvem on rääkida Õunaõiega, sest ta tunneb mind ja loeb mind kui lahtist raamatut ning ta ei oska pinnimist õigel ajal lõpetada nii, nagu Suur (3) seda teeb. Nüüd ta arvab, et oled mingi printsessi salaagent, ja ma loodan, et see on vähem kohutav kui tõde.
Ära’nd minu pärast muretse, suhkrutükk (4), ma olen ikka mina ise ja Ebakõlal pole enam kunagi võimalusi pahandusi teha. Lihtsalt koonda kogu oma mõttejõud ja kasuta neid koju pääsemiseks. Ma tean, et sa tuled me juurde tagasi. Ma ju ei valeta, mäletad?
Õunarüüp, sinu sõber.
--
(1)- Jah, HEIA. Videvikusära otsene tõlge.
(2)- Bitid on Videvikusära rahva käibelolev raha. Kui mitte kogu tema maailma raha. Ta kirjeldab neid kui kuldmünte, mis käibivad juba üle sajandi.
(3)- Õunaõis ja Suur Macintosh, Õunarüübi õde ja vend.
(4)- Hellitussõna, mida Õunarüüp sõprade kohta tihti kasutab.
(McKendricki täiendus)
Ma ei osanud oodata, et saan uurida maaväliste olendite käekirja.
Käekiri siin lehel on rohmakas, nii palju kui öelda oskan. Kui võrrelda neid tähti siin teiste kirjade (va Vikerkaaresööstu kiri) omadega, siis paistavad need kanged ja kandilised. Õunarüüp kas ei kirjuta palju või ei ole ta õppinud kirjatehnikat. Võimalik, et see eripära tuleneb hoopis sellest, et ta kirjutab suuga.
Kui kirja lugemise ajal panna tähele survet paberile ja kirja kallakut, saame hästi aimu kirjutaja emotsionaalsest seisundist, kui läheme läbi kirja. Tekst algab ilma ametliku sissejuhatuseta tavaliste tähtedega, aga kirja edenedes surve paberile tõuseb, mis, kombineerituna kirja sisuga, näitab, et pooltõde on kirjutajale vastik.
Kim ütleb, et see konkreetne isend on vooruse „ausus“ kandja. Võib-olla oli pooltõde talle sunnitud valik?
(Täienduse lõpp)
--
Teine kiri on Vikerkaaresööstult.
Hei siitpoolt, Munapea(1)!
Ebakõla pidi saatma su ikka päääris(2) kaugele, et su tagasitulemine nii kaua aega võtab, eks? Nagu läbi universumi või midagi. Oh, kas oled juba tulnukaid ka näinud? Sest see oleks nii lahe! Siis tuleksin mina, leiaksin sind ja annaksin neile jalaga. Muidugi ma ei jõua, sest sina tüütad nad enne oma sõpruseloengutega surnuks(3).
Ma tean, et sul on palju tähtsamaid asju, mille üle muret tunda, aga pean sulle ikka ütlema, et Equestria Mängud (4) on tulekul. Celestia on sulgunud Canterlotti ja otsib sind sealtmaalt, kui kogu see asi juhtus, ja ei ükski poni kogu maailmas ei taha alustada mänge, kui teda pole avatseremoonial. Ma loodan, et kohe, kui oled tagasi, läheme kõik ja teeme nii, et Kristallimpeerium saaks seekord kindlasti korraldusõiguse. Nad tõesti vajavad murrangut, et minna oma teed ja saada pärast seda Sombra asja korralikult kapjadele.
Ma panin ka ühe meie grupipildi kaasa ja ma ootan, et tooksid selle tagasi! See on üks mu lemmikutest, kuid arvan, et võid seda nüüd laenata. Aga, munapea, kui tagasi tuled ja pilti kohe tagasi ei anna, jälitan ma sind kogu nädala vihmapilvega ja vilistan regulaarse ilmakorralduse peale! (5)
Näeme varsti!
VS(6)
--
(1)- Jah, Munapea. See sõna oli nähtavasti algselt halvustav, kuid kasutatakse enamasti Videvikusära hüüdnimena.
(2)- Jah, sõna oli ka originaaltekstis samamoodi venitatud, kasutades liigset hulka korduvaid tähti.
(3)- Ilma kontekstita paistab, et kirja autor on üsna käre. Frankil on arvamus selle põhjuste kohta.
(4)- Equestria Mängud on kirjelduste järgi Maa olümpiamängude analoog.
(5)- Vikerkaaresööst on Videvikusära elukoha piirkonna ilmameeskonna juht. Nagu on kirjas varasemate uuringute märkmetes, suudavad pegasused ilma mõjutada. Ilmselt ta ei liialda, kui ütles, et saab kedagi niimoodi vihmapilvega jälitada.
(6)- Kiri on allkirjastatud nime asemel initsiaalidega.
(McKendricki täiendus)
Tekst sellel paberil on lihtsalt lohakas. Kui Õunarüübi kirjutatud kirjaga oli probleeme, siis siin tuleb kõvasti pingutada, et seda üldse lugeda saaks. See kiri on üks kritseldatud segadus. Read on igapidi kõverad, tähtede suurus, samuti sõnade ja tähtede vahed kõiguvad laialt.
Tutvunud kirja sisuga, pean kommenteerima kirjutaja iseloomu. Põhinedes sõnastusel ja Videvikusära teabel, on karm sõnastus tegelikult alateadlik katse veenda ennast, et ta sõbrad on temale niisama ustavad kui tema neile. Ta on ustavuse vooruse kandja, seega peaks ta olema oma sõpradele ustav, aga ma kahtlustan, et ta on valusalt teadlik sellest, et ta kaaslased ei järgi seda standardit.
Kuna ma pole temaga kohtunud, saan vaid oletada. Ta tundub olevat selline, kes varjab oma hirmu ja ebakindlust hooplemise ja laheolemisega. Kui mu kahtlus on õige, et Elemendikandja staatus nõuab seesugust käitumist, võib see probleeme suurendada.
(Täienduse lõpp)
(Vahleni täiendus)
Pilt selle dokumendi juures on samasugusel papüüruselaadsel paberil, millele on kirjutatud ka kirjad. See on pigem foto kui käsitsi joonistatud pilt, kuid senised analüüsid pole suutnud kindlaks teha, kuidas on pilt paberile saadud, kasutamata kemikaale, mida kasutame fotograafia juures meie.
Subjektid pildil on Videvikusära ja ta viis sõpra, kes kirjad saatsid. Tagaplaanil paistavad linnaväljak ja ühe- kuni kahekorruselised majad. Pildil ei ole näha arenenumat tehnoloogiat kui meil oli 19. sajandil.
Videvikusära selgitas seda maagia kasutamisega, mis paraku ei ütle meile siin palju.
(Täienduse lõpp)
--
Kolmas kiri on Võbeluselt.
Tere, Videvikusära,
Mul on nii kahju, et sinuga nii juhtus. Kui ma oleksin rääkinud, kui Ebakõla vabastati, oleksid asjad võinud minna teisiti. Seda ei tohtinuks juhtuda, sa peaksid olema ikka siin ja see tähendab, et vana Ebakõla peaks olema lukustatud kivisse. Künkal, kus me ta vabastasime, on nüüd väike kindlus, mille printsess Luna Ebakõla hoidmiseks tegi, ja paljud kohalikud loomakesed on tõsiselt ärritunud, et seal enam lagedat ei ole.
Mitte et ma kritiseeriksin printsess Luna otsust!(1) Ta tegi seda, mida vaja, et hoida meid kõiki väljaspool ohtu ja Ebakõla vangis, kuniks Elemendid taasühinevad ja me saame teda karistada. Ma ei taha targutada, aga seekord läks Ebakõla küll liiga kaugele. Ma vaid loodan, et sa tuled varsti tagasi ja kõik saab jälle endiseks.
Kuna sa ilmselt oled uudushimulik, kirjutan ma, et olen parasjagu raamatukogus, et vaadata üle Owlicious(2) ja Astel. Nad saavad üsna hästi läbi ja on leppinud sinu puudumisega. Astel teeb tublit tööd ja hoiab asjad korras, aga ta on keeldunud endale raamatukoguhoidja nimetust võtmast. Ta ootab su naasmist, et saaksime jätkata sealt, kus pooleli jäime. Me kõik ootame.
Ma loodan, et sul läheb hästi, kus iganes sa oled. Palun ära kahtle, et me ikka otsime sind. Me leiame su ja toome su turvaliselt koju.
Alati su sõber,
Võbelus
--
(1)- Selle kirja liialt vabandav toon sobib Videvikusära kirjeldatud iseloomuga, ausalt öeldes kõlab ta peaaegu nagu jalamatt.
(2)- Ilmselt Videvikusära lemmikloom: öökull ja tema assistent number kaks.
(McKendricki täiendus)
Sellest kirjast paistab suurepärane kirjaoskus, mis siis, et see on kirjutatud suuga. Kuigi ma ei erista tähtede algusi ega lõppe, võin öelda, et isik, kes selle kirjutas, kaalus iga oma sõna.
Ja seda silmas pidades, kombineerituna Videvikusäralt saadud teabega, võin diagnoosida eemalehoidvat isiksusehäiret. Tema sotsiaalfoobiad, väga piiratud sõprade hulk, liiga lahke ja andestav olek ning kalduvus eelistada loomade seltskonda ponidele näitab, et ta ei tarvitse olla sõber kõigiga, kes arvavad, et nad on temaga sõbrad. See, nagu ma aru saan, tuli kiusamisest noores eas, ning ta on väga kiindunud Vikerkaaresööstu, kes oli talle kaua (ja ilmselt ka ainus) lapsepõlvesõber.
See võib tähendada kerget sümbiootilist suhet nende kahe vahel. Vikerkaaresööst vajab Võbelust, kelle lapsepõlvekogemused tagavad, et viimane jääb alati esimesele ustavaks. Võbelus vajab Vikerkaaresööstu, sest viimane on nii andestav esimese puuduste ja ebaõnnestumiste suhtes.
(Täienduse lõpp)
--
Järgmine on Harulduse kiri.
Videvikusära,
Ma ei saa seda sõnadesse panna, kui palju ma sinu pärast muretsen, kallis. Sa lihtsalt haihtusid Ebakõla ees ja ma peaaegu surin ehmatusest. Printsess Luna kinnitab meile, et sinuga on kõik korras, ja ma tunnen sisimas, et tal on õigus, kuid samas ei saa ma midagi parata, ma lihtsalt muretsen su pärast.
Ma pole ainus, kes muretseb. Kõik tüdrukud olid üsna segaduses pärast sündmust, mis sind meie juurest ära viis, eriti vaene Astel. See oli täiesti oodatav, sest sa oled talle nagu õde või koguni nagu ema. Sa ju kasvatasid teda pea kogu ta elu, siis on see temast täiesti loomulik, et ta on nii mures.
Ma kahtlustan, et raamatukogutööga kaitseb ta end nende muremõtete eest. Ehkki ma ikka tunnustan sellist rasket tööd ja pühendumist, on üsna selge, et praegune olukord välistab tal igasugused puhkepausid. Aga ma olen teda kutsunud aeg-ajalt appi ühe mu väikse projekti juurde. Vähemalt mina ütlen talle nii. Osaliselt on see tõsi, aga pean tunnistama, et see on rohkem selleks, et meelitada teda tihedamini värske õhu kätte lõbutsema.
Ma vist ei suuda teda aidata nii nagu teised, aga ma pühendan talle aega ja olen valmis andma seda nii palju kui ta vajab, kuniks sa meie juurde tagasi jõuad. Ja sa tuled me juurde tagasi. Olgu Celestia mulle tunnistajaks, (1) et me näeme taas isegi siis, kui pean selle nimel Ebakõla kaela murdma.
Palun, kallis, tule varsti tagasi.
Haruldus
--
(1)- Selle kirja kontekstist paistab, nagu vannutaks usutegelase nimel, nagu meie vannume jumala nimel, kuid Videvikusära kinnitab jätkuvalt, et Celestia ei ole religioosse pühendumise objekt.
(McKendricki täiendus)
Alguses olin veendunud, et see kisub manipulatiivse nartsissismi juhtumi poole, kus Haruldus kasutab oma lahkust kaaslaste sidumiseks endaga, ükskõik kas nad tahavad tema andeid või ei, kuid vaadates kirja ja lugedes transkriptsiooni, olen sunnitud esialgset arvamust muutma.
Käekiri koosneb ilusasti kujundatud sujuvatest ametlikest tähtedest, mis paistavad peaaegu nagu kalligraafia, ning kombineerituna sõnavara ja lauseehitusega, oletan ma, et ta on kultuurne ja hea kasvatusega. Jällegi, kõik need hinnangud põhinevad kuulujuttudel ja nendel vähestel kirjalikel materjalidel, kuid kõik see tekitab mulle mulje, et ta on tasakaalukas ja erinevalt mõnest teisest isendist ei väljenda mingeid ohusignaale.
(Täienduse lõpp)
--
Järgmine kiri on Astlalt, draakonilt, kes on raamatukogus Videvikusära assistent ja eeldatavasti see, kes saatis kirjad Videvikusärale.
Kallis Videvikusära,
Ma igatsen sind väga. Tundub, nagu oleks möödunud kogu eluaeg ajast, mil viimati sind nägin. Ma teadsin, et Ebakõla vabastamine oli halb idee. Ja nüüd oled sa üksi kuskil, kus me ei saa sind aidata. Ma tean, et see on raske, aga ma ei taha, et sa minu pärast muretseksid, eks? Ma tean, et muretsed niikuinii, kuna oled nii hea, kuid ma tahan, et sa teaksid, et raamatukogu on praegu täpselt samas korras, nagu sa ta jätsid.
Aga tüdrukud on minuga kõik toredad olnud, olles igaüks omal moel abiks. Pluss ma saan aega veeta Haruldusega, mis on alati pluss (1). Kuid pigem tahaksin tagasi sind, Videvikusära! Sa oled mu perrekond! Ma soovin, et sa tuleksid koju ja kõik muutuks taas endiseks.
Ma tõesti loodan, et see kiri jõuab sinuni. Luna ütles, et ta püüab jälgida kirja, kui see saadetakse, ja selle järgi sind leida (2), kuid ma ei tea, kas see töötab. Kiri liigub kohe selle juurde, kellele ma selle saadan. Samas me räägime ikkagi Lunast. Kui keegi ponidest seda üldse teha suudab, siis on see tema. Noh, või siis tema või sina.
Ma võin küsida, kas me saame saata hiljem veel kirju(3). Kui ta suudab seda natukenegi jälgida, võib see anda talle vihje, kust otsida. Kui me saadame rohkem, saaks ta täpsemaid vihjeid!
Kus iganes sa oled, pea vaid veidi vastu, eks?
Sinu assistent nr 1,
Astel
--
(1)- Rääkides sellest Videvikusäraga, paistab, et Astlal on Harulduse suhtes romantilised kavatsused, kuigi vanusevahe teeb selle suhte ebatõenäoliseks. Liigierinevus polevat siinkohal takistuseks, nagu Videvikusära ühes arutelus reamees Jenkinsiga rääkis.
(2)- Raske lugu. Me pole praegu, keset sõda, valmis võõrustama külalisi rahulikust kolmandast maailmast.
(3)- Kui saame selliseid juhtumeid veelgi dokumenteerida, saaksime äkki paremini mõista, kuidas draakonituli toimib. Loomulikult kaasneb sellega see halb asi, et iga saadetud kiri on üks samm lähemale Maa asukoha avalikukstulekule.
(McKendricki täiendus)
Kõigile, kes kirja vaatavad, peaks selge olema, et kirjutaja oli alaealine. Ta on ilmselgelt Videvikusärasse kiindunud.
(Täienduse lõpp)
--
Järgmine kiri pärineb Säraturviselt ja Cadance’ilt, Videvikusära vennalt ja vennanaiselt, kes nüüd valitsevad Videvikusära kodumaa naaberriiki. Kuna Cadance’ile on omistatud võimed, mis meile üsna suurt muret tekitavad, on see kiri tõstetud edasiseks uurimiseks eraldi, et leida kõiki võimalikke vihjeid, mis võivad meid tulevikus nendega suheldes aidata.
Pealegi oli kirja paela klambril pronksist hobuserauakujulise pitsati asemel südamekujuliseks lihvitud veatu teemant.
--
Kallis Vidi,
Kui sa pealkirjast juba aru ei saa, siis su vend kirjutab neid ridu. Luna kutsus minu ja Cadance’i Canterlotti appi, et ta saaks koos Celestiaga sinu otsimist jätkata. Ta rääkis ka, mis juhtus Ebakõlaga.
Pean ütlema, et ma ei ole üldse mures. Sina oled seisnud silmitsi Õuduste Kuumäraga, Väikse Taevakaruga, pealegi veel Chrysalise ja ta libalastega(1) ning koguni Ebakõlaga ja seda mitte üks kord, vaid kaks korda. Sinu maagiameisterlikkus on ületamatu ja ma olen kindel, et leiad tee meie juurde tagasi.
Ma vist pole ikka hea valetaja. Videvik, ma olen printsesside ja kõigi ponide, eriti sinu kaitsmisele pühendanud oma elu. See, mis sinuga juhtus, paneb mul vere keema. Ehkki see oli printsessi otsus ja selle põhjal, mida kuulnud olen, ma ei saanuks seda takistada ka siis, kui olnuksin ise kohal.
Samuti kohutab mind see, et see on miski, mida ma ei saa parandada nii, nagu suur vend peaks; ma ei saa sind kaitsta seal, kus sa oled. Kui oleks vähimatki edulootust, koondaksin ma väe ja marsiksin kasvõi läbi Tartarose (2), et sind leida. Ma ei peaks sõdureid isegi käskima. Sa ei pruugi seda teada, aga iga kaardiväe poni teab sind ja su mainet. Sa oled lugematu arv kordi aidanud Equestriat päästa ja viimne kui üks neist ponidest on valmis sinu leidmise nimel kammima läbi tähti ja pimedust nende vahel. Ma tean, Vidi, mida sa praegu teed. Kehitad vaid õlgu ja ütled midagi sellist nagu „See pole midagi.“(3) On küll. Sa oled meie kõigi jaoks tõeline kangelane, eriti minu jaoks.
Ma vist pean kirja kallile Cadance’ile edasi andma, et lõpetada enese suure tugeva venna kuvandi rikkumine.
Videvik, ma tean, mida me tavaliselt tervituseks teeme, kui kokku saame, kuid ma andestan sulle, kui sa seda seekord ei tee. Kujutlen, et sa paistaksid päris rumal, kui sa lihtsa kirja ees Laulaksid ja meie sabaraputustantsu tantsiksid. Loodetavasti panen su naeratama, sest see vist on kõik, mida ma tavalise kirja vahendusel teha suudan.
Ega ma ei kujuta ette, mida sa praegu üle elad, aga ma tunnetan su südant, Videvik. See on nõrk ja väga kaugel, aga ma ikkagi tunnetan sind. Ma ei usu, et suudaksin oma väe abil tunnetada seda, kus sa oled (4), aga see rõõmustab mind, et ma tunnen, et kus iganes sa oled, oled sa leidnud mõningast lohutust, kui mitte isegi õnne. Loodan, et teadmine, et me jätkame sinu otsimist, lisab rõõmu sinu südamesse samuti.
Ma pole päris kindel, aga võiksin vanduda, et miski puudutas hiljuti su südamekeeli. Ma ei tea küll asjaolusid, kuid olen ülirõõmus, et keegi, kes ei ole raamat, on viimaks su südames veidi ruumi leidnud. Näha niisugust asja õitsele puhkemas kelleski, keda nii lähedalt tunned, on imeilus, Videvik. Ehk et kui naased, veedame päeva spaas ja sa räägid mulle temast! (5)
Ja ära unusta hingamisharjutusi (6). Ma tean, kuidas sa võid üle keeda, kui oled põnevil. Mitte ükski poni ei salli hüsteerilist mära! Ja ära torise ega mossita, ükski poni ei salli mossitamist kah (7). Üsna armas oled sa siis, kui sa häbened.(8)
Oh, ja ära muretse Särava pärast, ma pole talle sellest rääkinud. Ma kardan, et kui ma talle räägiksin, siis ta võib oma vennaliku vihaga ületada ruumilõhe ja su väga erilisele ponile haiget teha. Ta on lihtsalt pisut liiga kaitsev, aga sa tead seda niigi.
Oh, kallis, kirjutan vist liiga pikalt või mis? Peaksin vist otsad kokku tõmbama, enne kui järgmist paberit vaja läheb. Minu tungivaim soovitus sulle, Videvik, on: rõõmusta asjade üle, mis teevad sulle rõõmu, ja pea meeles, et me leiame su, ükskõik kus sa oled. Ära seda kunagi unusta, eks?
Alati sinu,
Säraturvis,
Kaardiväekapten, Kristallimpeeriumi prints
Mi Amore Cadenza (9)
Kristallimpeeriumi printsess, Kristallsüdame vardjas.
--
(1)- Videvikusära on maininud libalasi vaid möödaminnes ega ole kunagi pikemalt rääkinud kogemusest nendega. Tema vastumeelsust nendest arutlemisel võib seletada vägivaldne kokkupuude. Ehk annab see kiri vihjeid, kuidas küsimusele õrnemalt läheneda.
(2)- Tartaros, nagu Videvikusära ütleb, on vangla, kus hoitakse vaid tõeliselt kurje. Ehkki me ei saa seda kinnnitada ega ümber lükata ega tea nende kurjuse mõõtu, on see seletus piisav.
(3)- Ta just tegi seda, kui kirja luges.
(4)- See kätkeb endas suurimat turvariski, eriti kui arvestada võimalikku hukku, millega Videvikusära võib silmitsi olla, kui ta veetakse vähem turvalisse hoiukohta. Kui see vastab tõele, siis Cadance suudab tuvastada Videvikusära emotsionaalset seisundit kaugusest sõltumata. Kui teda piinataks, siis igasugune esimene kontakt Videvikusära rahvaga ei saa olla selline, mis võimaldaks rahumeelset koostööd.
(5)- Kurat ja põrgu. See võis alata mõnest Jenkinsi lollist naljast, millega ta Videvikusära mõtteid Vahleni julmadest protseduuridest eemale juhtida üritas. See võib olla ohtlik nagu aegpomm. Kui see on tõene, siis ilmselt Jenkins nokkis kuidagi Videvikusära kallal ja Harris ei tea veel sellest. Me peame selle sirgeks rääkima, enne kui see süveneb. Ma ei taha teada, mida Videvikusära teeb, kui ta avastab, et sellel midagi tõsist taga ei ole, ja ta solvma peaks.
(6)- Videvikusära tegi kohe pärast selle koha lugemist kõnesoleva hingamisharjutuse. See tundus olevat lihtne sisse- ja väljahingamise harjutus, mis kestis umbes viis sekundit.
(7)- Seda lugedes ta urises ja mossitas.
(8)- Jah, ta on!
(9)- See on ilmselt Cadance’i täisnimi.
----
(McKendricki täiendus)
Kuna tegemist on kahe erineva isiku kirjutisega, siis minu hinnang on vastavalt poolitatud.
Säraturvis paistis olevat otsekohene kogu selle kirjutamise aja. Kui hinnata vahesid, survet ja täpsust, kui ta oma hirmudest kirjutas, oli tema mure Videvikusära pärast täiesti aus. Vaatamata sellele, et Videvikusära on oma veidrustega üsna omapärane, tundub ta vend olevat tasakaalukas.
Printsess Cadance ei olnud kinldasti selline, nagu ma ootasin. Kimi ja Joeli jagatud materjali alusel ootasin ma mingit kombinaatorit, kel on vägi mõjutada emotsioone või lausa mõistust. Ma ei märganud mingeid vihjeid sellisele väele või käitumisele, ei selle järgi, kuidas tekst kirjutatud on, ega kirja sisu järgi. Ta paistab olevat sekkuv, kuid oodatud sõber, mis, kui lugeda Videvikusära kirjelduste ridade vahelt, ongi täpselt nii.
Muidugi, Kimil ja Joelil on väga oluline oletus. Need, kel on võim, kipuvad seda kasutama selleks, et saada, mida nad tahavad. Ei ole välistatud, et Cadance käitub niimoodi vaid nendega, kellest ta tõesti hoolib, hoides samal ajal lihtrahvast raudse võimu all. Käekirjast me midagi välja ei lugenud, sest teame, et ta dikteeris kellelegi teisele ja see ei ole tema käekiri.
(Täienduse lõpp)
--
Järgmine kiri pärineb arvatavasti Celestialt. Seda oletatakse pandlale lisatud pitsati järgi, mis on üleni puhtast kullast valmistatud paljude harudega täht. Videvikusära väidab, et see on tema käekiri.
Mul on nii kahju.
--
(McKendricki täiendus)
Nii palju on öeldud nelja väikse sõnaga. Nii palju on öeldud ka sõnadega, mida pole lehele kirjutatud.
Kirja stiil on ühtlane ning väikeste tähe- ja sõnavahedega peaaegu kokku surutud. Minu teooriat kinnitavad plekid, mis keemilise analüüsi järgi saavad olla vaid pisarad. Täiendavaid tõendeid annab kirjutamise surve. Analüüs näitab, et teised paberid olid laotud selle peale ja olid kirjutatud selle peal enne, kui see alumine leht selleks kirjaks valiti. Kuna me ei taha Videvikusärale meie nippe liialt tutvustada, hoiame kogu selle teabe salajas.
Mulle ütleb see seda, et juhtunu masendas Celestiat väga ja ta on tõenäoliselt veel väga rusutud meeleolus. Kui Videvikusära jutud tema väe kohta on tõesed, siis kardan ma, et kui Cadance teatab ükssarviku südame seiskumisest, siis Celestia ilmub lihtsalt meie süsteemi, heidab Maa orbiidilt välja ja jätab inimkonna külmuma.
Me peame olema ettevaatlikud. Väga ettevaatlikud.
(Täienduse lõpp)
–
Järgmine kiri on kirjutatud Luna poolt ja klamber on kaunistatud ringikujulise, esialgu tuvastamata süsimustast metallist pitseriga, mille keskel on valgest marmorist kuusirp.
Videvikusärale,
Ma palvetan, et sa oleksid hea tervise juures, kui see kiri jõuab sinuni. Me kõik muretseme praegu su ohutuse pärast. Cadance kinnitab meile, et sa tunned end hästi, kus iganes sa oled, ja ka Ebakõla kinnitab seda (1), kuigi ma ei usalda teda, kohe põrmugi mitte.
Ebakõla on vähemalt praegusel hetkel kongis kinni (2). Vangla on ehitatud Ponyville’i lähedale ning ümbritsetud valvuritega, et takistada tema põgenemist ja hoida tema vabanemist rahva eest saladuses. See pole küll täiuslik, aga kinnitan sulle, et see on ainus lahendus, mis meil on.
Videvikusära, palun ära süüdista ennast juhtunu pärast. Keegi ei osanud Ebakõla käitumist ette näha ja keegi ei süüdista sind, et proovisid sõprade säästmise nimel Ebakõla tehingut lahendada. Minu silmis see vaid tõendab su vaprust ja valmisolekut ohverdada ennast, ükskõik mis sellele ka ei järgneks.
Ma jätkan taeva kammimist, leidmaks sinust vähimatki märki, ehkki see on pikk ja vaevaline protsess. Kui Roosa Pirukas kirjutas mulle ja jagas ideed saata sulle draakonitule abil kirju, tundsin end üsna lollina, et ise selle peale ei tulnud. Mul on selja taga tuhandeid aastaid tarkuste ja kogemuste talletamist ning kõigist ponidest pakkus just Roosa Pirukas parima soovituse.
Ma püüan jälgida neid kirju, kui me need saadame, et su praegust asukohta tuvastada. Kui su asukoht selgeks saab, siis saadan ühe kirja veel ja tulen sulle järele. Ära muretse, kallis Videvik. Ma tulen ja leian su kohe, kui saan (3).
Seniks ole tugev, mu sõber.
Printsess Luna
Kuudaam, Öö valitseja
Sinu ustav sõber.
–
(1)- See on üsna murettekitav teave. Meil oli selline mulje, et Videvikusära on... kuna paremat väljendit ei ole, lihtsalt siia visatud ja unustatud, samas Ebakõla võib seal teha, mida tahab, kartmata taasvangistamist. Et ta ka aktiivselt jälgib Videvikusära tervist ja vahendab seda valitsejaile (kombineerituna faktiga, et teoreetiliselt võib ta soovi korral iga kell Videvikusära tagasi võtta või saata rohkem rahvast ta asukohta), on veelgi ebameeldivam.
(2)- Kui Ebakõla on kinni peetud, tähendab see tõenäoliselt, et kõik olemasolevad ressursid on suunatud Videvikusära leidmisele. Oleks tark hakata tegema plaane juhuks, kui nad ta leiavad.
(3)- Võib-olla peaksime Tähetolmu meeskonna ja Bradfordi kokku tooma, et välja mõelda korralik esimese kontakti stsenaarium, kus poleks liialt suurt hulka relvi? See on selge tahteavaldus ja ma parema meelega ei vihastaks seda pseudojumalust, kui ta tuleb siia oma kadunud sõpra nõudma.
----
(McKendricki täiendus)
See on tõenäoliselt kõige vähem informatiivne käekirjanäidis, mida ma näinud olen. Käekiri on ilus ja varieerub traditsioonilise käekirja kaanoneis sedavõrd vähe, et ei ole võimalik öelda, mida ta mõtles, kui seda kirjutas. Sõnade ja tähtede vahe on kogu kirja pikkuses täiesti ühetaoline ja tähed ise on sedavõrd täpsed, et ma peaaegu pidasin seda masinakirjaks.
Ainus järeldus, millele ma tulla oskasin, on see, et kes iganes selle kirjutas, on kirjutanud väga kaua ja ta kontrollib väga hästi enese emotsioone ega lase neil oma kirjatööst välja paista.
(Täienduse lõpp)
–
See viimane kiri on kirjutatud Roosa Piruka poolt ja nagu mõnel esimesel kirjal, on selle pandlapitser tavaline hobuseraud.
Pealegi pole mul ettekujutust, kuidas see võimalik oli, kuid ma vaatasin sel hetkel mujale, kui Videvikusära kirja avas, ja kui ma pilgu tagasi keerasin, oli laual rida maiuseid. Videvikusära seletas, et need kuulusid kirja juurde ja on mõeldud meile. Kuidas sai rullida kreemimuffineid kirja sisse nii, et kreem kõike ära ei määrinud? Ja kuidas ta sai teada Tähetolmu inimeste täpset hulka ja meie maitset?
(Vahleni täiendus)
Ma vaatasin uurimisruumist, kui ta kirja avas. Ma nägin seda enda kahe silmaga ega oska seletada, mis juhtus. Vaatasin seda nagu ühe Maurits Escheri joonistust elaval ja liikuval kujul.
(Täienduse lõpp)
Vaatamata kõigele, alustab Videvikusära kirjaga lugemist:
–
Kallis Videvikusära,
ELEERIUM.
Sinu Roosa Pirukas!