JÄRGNEV INFORMATSOON KUULUB JAGAMISELE VAID EQUESTRIA JA TEMA LIITLASTE VÄEJUHATUSTELE. IGASUGUNE AVALIK LEVITAMINE JA ARUTELU NEIL TEEMADEL KÕRVALISTE ISIKUTEGA ON KEELATUD NING KARISTUSED ON RANGED, KUNI PAGENDAMISENI VÄLJA. SELLEST SÕLTUB EQUESTRIA JULGEOLEK.
--
Järgnev dokument on koostatud kahel viimasel kuul Maal tulnukatest sissetungijate vastu võidelnud Equestria vabatahtlike kogemuste põhjal. Selle lugemine annab teile oskuse tunda ära senikohatud tulnukaid ja tutvustab peamisi strateegiaid, kuidas nendega võidelda. Võib-olla on kõige tähtsam see, et see annab teile ettekujutuse vaenlase olemusest, enne kui nendega vahetusse võitlusse sattute. Need ei ole teemandikoerad, kes põgenevad kohe, kui tunnevad kõva vastupanu, või greifid, kes usuvad ausatesse sõjatavadesse. Nemad kasutavad viimset kui võimalust sind ja su kaaslasi tappa ainuüksi selle eest, et sa olemas oled. Ma hindan andeksandmist ja halastust nagu iga teinegi poni, kuid need tulnukad ei ole sellised, mis seda vääriksid. Tegemist on koletistega ja nendena tuleb neid käsitleda.
Kapten Täiskilp.
(Kirjutatud pliiatsiga veidi allapoole) Maa veteranide kogemustele on lisatud täiendavaid märkusi hiljutiste sündmuste tõttu Equestrias. Kuna tegevuskohad on nihkunud meile koju, pole mõned loetletud taktikad enam olulised, kuna kõigil ponidel on täielik ligipääs maagiale. Igasugune tagasiside taktika kohta saab arvesse võetud pärast iga järgmist lõpetatud lahinguoperatsiooni vaenlase vastu.
-Tk
Sektoid
Ohutase: Madal (üksikult), keskmine (karjana)
Kirjeldus: Püsti seistes veidi kõrgem kui keskmine poni, kuid nende küürus rüht kahandab seda veidi. Nahk on hall, kortsus ja karvutu. Peale suurte mustade silmade puuduvad kõik inimnäole omased detialid, suu ja nina ei ole märgatavad. Nad on suutelised inimese kombel kahel jalal kõndima, kuid joostes kasutavad nad kõiki nelja jäset.
Relvastus: Sektoidid on relvastatud sarnaste plasmapüstolitega nagu need, millised inimestest liitlased meile andsid; või neil ei ole relvi ega varustust.
Taktika: Rühmadena on sektoidid ohuks, mida me lahingus ei saa vältida ega eirata. Nad tegutsevad sarnaselt hundikarjale, üritavad küljelt rünnata ja proovivad häirida raskemaid jalaväelasi. Samuti on neil eelis, mida inimesed nimetavad karjamõistuseks ja mis muudab sektoidide grupi väga koordineerituks. Peale inimeste lõhkeainepõhiste relvade ja ükssarvikute konkreetsele piirkonnale mõjuvatele loitsude on parim viis grupist jagusaamiseks tappa nende tegevust korraldav liider. See võib põhjustada grupi laialipudenemise ja pääsenute varjutõmbumise, taganemise või koguni nende kohese surma.
Üksikult on sektoidid palju ohutumad, kuid neid ei tohi alahinnata. Kui nad kohtavad veidigi vastupanu, taanduvad nad nii kiiresti kui võimalik, kuid enamasti on see taganemine teesklus. Kohe, kui nad võimaluse leiavad, ründavad nad jälitajat ja taganevad jälle. Üsna tihti püüavad nad tagaajajaid meelitada teiste tulnukate varitsusse. Jälitamine mööda maad pole enamasti soovitatav, sest pegasused saavad neid palju paremini jälitada ja ühtlasi hoiduda ootamatutest rünnakutest.
Komandörsektoid
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: üldiselt sarnane sektoididega. Kõige märgatavam erisus on roosakas peanahk ja punnis veresooned selles.
Relvastus: Nagu sektoididki, on nad relvastatud plasmapüstolitega.
Taktika: Mitte segi ajada sektoidide karjaliidritega. Komandörsektoidid on arvestatavaks ohuks isegi üksi. Oht tuleb nende võimest rünnata iga poni mõistust, kellele ta silma peale paneb. Isegi kõige tüsedamad ponid võivad sekundiga karjudes paanikasse langeda ja mõned võivad vastu oma tahtmist kaaslasi rünnata.
Kui see ei kirjelda veel meie vaenlase tõelist olemust piisavalt, siis ma täpsustan veidi. Mentaalne maagia on maagia, mis on väga rangelt reguleeritud. Seda tohivad kasutada vaid printsessid ilma ponidele haiget tegemata ja sedagi ainult äärmise vajaduse korral. Komandörsektoidid kasutavad rünnakuteks sellist oskust niisama lihtsasti, nagu meie kasutame kapju. Selline maagia kuritarvitamine on lubamatu.
Lahinguväljal kohtab neid küll harva, kuid nad on piisavalt ohtlikud, et nende eest hoiatada. Ükssarvikud või inimesed Mente Materia üksusest on nende vastu parim jõud.
Kõrend
Ohutase: Keskmine.
Kirjeldus. Väliselt inimese moodi, kuid proportsioonidelt liiga pikk ja kõhn. Kindlaim erinevus inimestest on nende kollased ja pilujate pupillidega silmad, kuid enamasti varjavad nad silmi prillidega.
Relvastus: Enamasti kerged plasmapüssid.
Taktika: Kõrend on väle vastane, kes üllatab pea igas lahingus kõrgete hüpetega. Nende kergete plasmapüsside tuli on täpne ja välkkiire, kuid kõige ohtlikum on nende mürk. Nagu suured rästikud Badlandis, suudavad nad sülitada mürki kaugete märkide pihta ja kui nad surevad, võib mürk nende kehadest välja plahvatada.
Pegasustel ja maaponidel soovitatakse kontakti tungivalt vältida. Ilma viivitamatu ravita on nende mürk sisse hingates tappev ja pääsenud jäävad pikaks ajaks nõrgaks.
Autsaider
Ohutase: keskmine.
Kirjeldus: Autsaider on veider vaenlane, kes passiivses olekus on keskmise poni esijala suurune kristall. Kui ta ei taju vaenlasi, on ta sellises seisundis ja sellisesse seisundisse kuhtub ta ka siis, kui saab liialt viga.
Tema projekteeritud vorm ilmneb siis, kui nad tajuvad vaenlast ja kaitsevad ennast. Projekteerunud kujul meenutavad nad lihastes inimest, mis aga ei ole tahke, vaatamata nende võimele ümbrusega manipuleerida.
Relvastus: Kui nad projekteerivad oma keha, et end kaitsta, suudavad nad tekitada ka kerge plasmapüssi.
Taktika: Autsaider on raske vastane, kuid nende nõrkusi on kerge ära kasutada. Nad on kiired jooksjad ja relv on tapvalt täpne. Nende kehad on projektiivse olemuse tõttu tuimad füüsilise rünnaku suhtes.
Samas on nende projekteeritud kehad väga kaitsetud suure energiaga rünnakute vastu. Inimeste energeetilised relvad ja ükssarvikute maagia mõjub neile katastroofiliselt. Neid on näha ainult tulnukate laevade juhtimiskeskustes ja nad ei tule mingil juhul välja. See jätab nad väga haavatavaks, kui laeva tungitakse mitmest kohast või koguni taktikalisel taganemisel mitmes suunas.
Kui nende keha destabiliseerub, tõmbuvad nad tagasi kristalliks. Väärib märkimist, et üks ükssarvik, kes tappis autsaideri, teatas kristallis peituvast kummalisest maagiast, kuid enne kui ta seda uurida jõudis, viisid inimesed kristalli minema.
Lendaja
Ohutase: Keskmine.
Kirjeldus: Lendaja on mutooni proportsioonides torso, millele on lisatud rakettmootorid, mis teda õhus hoiavad.
Relvastus: Kõigil on kerged plasmapüssid ja mõnel ka granaadid.
Taktika: Lendajad on kohutavaimad näited sellest, milleni võivad tulnukad selles sõjas minna. On oletatud, et see võib olla inimeste ja meie tulevik, kui me selle sõja kaotame. Enamik nende kehast ja organitest on ära lõigatud ja asendatud koleda masinavärgiga ning kõik, mis kunagisest elavast olendist järele on jäänud, on kindlasti mõistuse kaotanud.
Erinevalt maapealsest jalaväest on lendajad ohvreid valides enesetapjalikult hoolimatud. Sagedamini ründavad nad parves ja tulistavad metsikult oma plasmarelvadest. Tundub, et nad ei vali üldse sihtmärke, kuna tulistavad võimaluse korral tsiviliste ja sõdureid võrdselt, isegi, kui tsivilisti ründamise ajal tapab tema hetk hiljem sõdur. See on ühtaegu nii nende suurim ohtlikkus kui ka suurim nõrkus. Nende kalduvus ogaralt edasi söösta jätab eesmised isendid ohtlikult kaitseta, mis siis, et lendajaid on õhust raske tabada. Kui nad märkavad sihtmärki, tekkib neil selline tunnelnägemine, et nad ei märka ümbritsevat ja on pegasuste klassikaliste pikeerivate rünnakute vastu väga kaitsetud. See aga toimib vaid korra, kuna tavaliselt siis parv hajub, kui nad avastavad, et neid rünnatakse ülalt.
Isiklikult arvan, et nendes liha-ja metallipundardes siiski mingi jäänuk nende endisest olemusest veel eksisteerib. Rohkem kui üks kord on nähtud neid uurides, et nad üritavad oma kehadest metallimplantaate välja tirida. Nad ei hüüa käske ega möirga nagu mutoonid. Nad ainult karjuvad.
Krüsaloid
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: Kentaurisarnase kehaehitusega, neli jalga, torso ja kaks kätt, putukalaadse ehitusega ja seljal rida helendavaid punkte.
Relvastus: küünised ja kihvad.
Taktika: Krüsaloid on üks hirmuäratavamaid vaenlasi, kellega inimesed seni võidelnud on. Nad on välkkiired, ronivad üle peaaegu kõigist takistustest ja on piisavalt tugevad, et rebestada metallist turviseid. Kui noored krüsaloidid ründavad enamasti esimest inimest, keda näevad, siis vanemad on arukamad. Nad oskavad läheneda sihtmärgile, varjates end hoonete sees või katuseharjadel, et korvata oma kaugründevõime puudumist.
Pegasused oma kergetes turvistes peavad hoiduma krüsaloidi ründeulatusest ja koguni akendest, mille taga krüsaloid end varjata võib. Parimaks vastumeetmeks on kaugrünnak. Ainult maaponid parimais turvistes ja kivimüüri treeningu võitlusoskustega võivad astuda lähivõitlusesse ja sedagi vaid siis, kui ollakse kindlad, et krüsaloidid ei liigu karjas. Ükssarvikud peavad kasutama kõiki nippe, hoidmaks krüsaloidi eemal, ja tulistama, kui võimalik. Tulemeri on ainus kindlakstehtud loits, mis neid koletisi hirmutab.
Ma ei saa jätta rõhutamata ohtu, mida kätkeb endas lähivõitlus krüsaloidiga. Ponidelt jäsemete ärarebimine ei ole nende ainus oskus, nad suudavad rüvetada ka surnukehi, keerates neid sombideks, kes kannavad endas järgmisi krüsaloide.
Sombi
Ohutase: Madal (taktikalises mõttes), kõrge (strateegilises mõttes)
Kirjeldus: mistahes õnnetu olendi surnukeha, mille on krüsaloid tapnud ja millesse on krüsaloid muna munenud.
Relvastus: Mitte midagi muud peale füüsilise jõu.
Taktika: Sombid on värskelt krüsaloidi poolt tapetud laibad, kellesse krisaloid on muna munenud. Selle groteskse elutsükli ajal haarab munas arenev loode laiba enda kontrolli alla, tarbides samal ajal enda arenemiseks laiba kudesid. Kui sombit ei hävitata kohe ja korralikult, võib sellest end välja rebida uus krüsaloid, levitades nii oma liiki.
Taktikaliselt ei ole sombi ohuks, kuni neid pole palju. Ta liigub aeglaselt, kuna loode ei suuda peremeesorganismi hästi juhtida teda samal ajal süües, kuid ta võib ikkagi jõhkralt käituda kõigiga enda ümber, kellesse pole muna munetud. Kahju moraalile on siinjuures suur, sest ka kõige kindlameelsem poni kõhkleb, kui tema näiliselt surnud sõber tõuseb jälle üles ja ründab.
Kui veel oli mingeid kõhklusi ja kahtlusi meie vaenlase olemuse suhtes, siis selline olend ja tema paljunemisviis võiks kõik sellised kahtlused hajutada.
Mutoon
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: Kahejalgne, seistes pikem kui keskmine inimene ja õlgadest ligi kaks korda laiem. Vähene elav nahk, mis pole raske turvisega kaetud, on punane ja ärritatud. Turvise tüüp ja värv sõltub mutooni rollist sõjaväes.
Relvastus: Peaaegu kõik tulnukate jalaväerelvad, sõltuvalt ülesannetest.
Taktika: Kõik eelloetletud tulnukad täidavad konkreetseid rolle võitlejatena, infiltraatoritena või terrorirelvadena. Kuigi eelloetud tulnukad on iseenesest ohtlikud, ei ole ükski jalavägi täielik ilma karastatud tuumikuta, mis toimib üksuse selgroona. Greifidel on selleks mürmidoonid, minotaurustel hopliidid ja inimestel nende oma raskejalaväelased. Tulnukatel täidavad seda rolli mutoonid.
Nende füüsiline tugevus peaks kõigile arusaadav olema, kes neid näinud on, kuid eeldus, et tegu on rumalate jõmmidega, võib olla fataalne viga. Neil on taktikalised oskused, mis on võrreldavad inimeste teadmistega. Külgmanöövrid, varjumine, kattetuli, lisaks veel spetsialistid, kes täidavad eriülesandeid, muudavad mutoonid inimeste kurjade kaksikvendade sarnasteks. Rangelt soovitatavad on taktikalised õppused koos inimestega, et õppida sellist taktikat. Ma ei ole kindel, kas meie kaardivägi praeguses olukorras suudaks mutoonidega võidelda ränki kaotusi kandmata.
Nagu eelpool märgitud, kasutavad mutoonid konkreetsete ülesannete täitmiseks spetsialiste. Need rollid määravad nende individuaalse taktika ja varustuse, mida nad kasutavad. Järgneb värskeim loend neist spetsialistidest ja ka tunnused, mille järgi neid esimesest pilgust kohe eristada.
Roheline turvis, ilma kiivrita: Need mutoonid esinevad kõige sagedamini. Plasmapüssid ja granaadid paistavad standardvarustus olevat ja nende turvis on piisavalt paks, kaitsmaks kuumuse ja füüsilise vigastuse eest. Nende katmata näod on kõige haavatavamad kohad, kui kaugelt ja täpselt tulistada, ning kuigi nende jalad on soomustatud, saab neid vigastada kiire kabjalöögiga põlvekedra pihta. Igaüks, kes nii lähedale sattub, peab olema valvas, kuna mutoonid kannavad lahingus ka lühikese mõõga mõõdus nuga ja nad ei kõhkle seda kasutamast.
Punane ja hõbedane turvis ning kiiver: Neid mutoone hüüavad inimesed berserkideks, vihjates ilmselt sõdalastele nende minevikust, kes olid tuntud oma hoolimatuse ja jõhkruse poolest. Hüüdnimi on igati paslik, kuna neil mutoonidel on relvadeks füüsiline jõud ja teradega soomusrüüd. Vaatamata kaugrelvade puudumisele, kardavad inimesed berserke selle kohutava veresauna pärast, mida nad võivad korda saata, kui jõuavad lähivõitlusulatusse. Nad ei kõhkle kasutamast surnukehi ja veel elavaid vange elava kilbina ja nende rasked turvised taluvad palju vigastusi. Nad on enesekindlad ja nende valutaluvus on ehmatav. Ainult kõige kogenumad maaponid võivad minna nendega lähivõitlusse, aga see ei ole soovitatav. Maagia ja kaugrünnakud on vähem ohtlikud.
Punane ja kuldne, kaunistustega turvis: Selle turvisega mutoonid on oletatavasti eliit. Neid esineb kõige vihasemates võitlustes ning nad kannavad suurimaid relvi, mis tulnukatel on. Rasked plasmarelvad võivad anda pidevat tuld ja juhitavad lõhkepead võivad lennata varjekohtade kohalt üle ning tabada märke, mis on muidu otsese tule eest kaitstud. Kus iganes ka mutoone ei kohata, tuleb otsida ja rünnata just neid eliitmutoone, kuna nad on enam kui valmis tapma hulga ponisid, kui need vähegi nähtaval juhtuvad olema.
Must turvis, mustast klaasist kiiver: Need mutoonid on infiltraatorid ja neid ei tohi alahinnata. Nende turvistel on vargsüsteem, mis muudab neid silmale nähtamatuks ja enamasti varjavad nad ennast, kuni nad on kindlad, et saavad edukalt rünnata. Enamasti kannavad nad kerget plasmarelva ja eriti meeldib neil oma nuge kasutada. Inimestel on tehnika, mida saab kasutada nende märkimiseks inimeste kiivriekraanidel, kuid see pole lollikindel. Üks inimestest maagiakasutaja on suuteline avastama neid ilma abivahendita. Kuna need kaks meedet ei ole alati kättesaadavad, oleks soovitatav arendada ükssarvikute tarbeks samal põhimõttel toimiv avastusloits. Kapten Säraturvis kasutab mitut kerget kaitsevälja, mis hoiatavad ohu eest, äkki mõni spetsialist leiutab midagi samasugust?
Valge turvis ja kiiver: Teave sellise mutooni kohta on vaid teoreetiline, kuna teda on lahingus nähtud vaid ühel korral. Sellist nähti koos eeterlikuga ja ta sai inimeste õhulaevade rünnakus surma. Oletatakse, et tegu oli mingit sorti välikomandöriga või eeterliku tentsikuga. Inimesed on märgistanud sellise mutooni väga väärtusliku elava vangina, keda üle kuulata, ja ma leian, et nõustun nendega. Kui nad on juhtimisstruktuuridel kõrgel kohal, siis äkki saab neid üle kuulates paljastada tulnukate saladusi ja motiive.
Küberdisk
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: Transpordiasendis meenutab suurt hõbedast ketast. Lahinguasendis meenutab vöödilist tiibkala, nii liikumise kui välimuse poolest.
Relvastus: Kaks liikuvat kahurit, granaadid ja haardevõimeline teradega saba.
Taktika: Küberdisk on meie vägedele raske vastane, tulenevalt tema lennuvõimest, surmavast relvastusest ning kummastavast võimest avastada rünnakuid enda vastu ja hoiduda nendest. Kõige tihedamini kohtab neid tulnukate laevade ümber, kus nad tõrjuvad lähenevaid vaenlasi ja nende rünnakuid, aga neid on nähtud toetamas ka maavägesid.
Maaponidel soovitan tungivalt otsida varju ja end mitte näidata, kuna küberdiskid on liiga kiired, et üritada neid maa lähedal rünnata. Ka pegasustel on soovitav eemale hoida, kuna küberdiskid reageerivad igale rünnnakule ja uuele sihtmärgile hirmuäratava kiiruse ja täpsusega. Ükssarvikumaagia võib olla tõhus, kuid vaid siis, kui see tabab. Hetkelised loitsud, mis küberdiski kohe tabavad, nagu näiteks teleportatsioon või telekinees, on tõhusad, sest rünnak on küberdiskile ootamatu ja ta ei jõua kõrvale põigata. Loitsud, mis otsivad sihtmärki, nagu näiteks need, mille on välja töötanud Novakiir, võivad sundida küberdiski rünnakut katkestama ja kõrvale põikama isegi siis, kui loits ei tekita kahjustusi. Piirkondliku mõjuga loitsud, näiteks tulekera või ahelvälk, võivad olla samuti tõhusad, kuid nendega kaasneb risk kahjustada ümbruskonda.
Igasugune loitsumanamine paneb ükssarviku ohtu, kuigi seda võib veidi leevendada, kasutades loitse, mis ei vaja otsenähtavust. Üle ühe loitsu korraga ei saa niimoodi käivitada, kuna küberdisk võib hakata loopima granaate kõigisse varjulistesse kohtadesse, kus ükssarvik võib peidus olla. Kiire reaktsiooniga ükssarvik võib granaadid küll tagasi heita, kuid seegi on. Inimesed on märkinud, et nad võivad kasutada granaate selleks, et ründaja oma peidukoha välja annaks, et ta seejärel tappa.
Droon
Ohuhinnang: Madal.
Kirjeldus: Lennumasin. Noore varsa suurune, neli jäset ümber energiaallika selle keskel.
Relvastus: Energiarelvad nagu küberdiskil, aga oluliselt väiksema tuletihedusega.
Taktika: Droon on huvitav erisus, võrreldes varem kirjeldatud vaenlastega, keda tulnukad lahingusse saadavad. Kõik teised vaenlased käesolevas toimikus on sihipäraselt varustatud ning aretatud võitlusteks või neil on loomulikud võimed, mis võimaldavad neil lahingus ellu jääda ja võidelda.
Droonid aga on loodud toetama lahingumasinaid. Nad on küll relvastatud, kuid nende rünnakud on surmavad vaid soomustamata sihtmärkidele. Reaalne oht, mida nad endas kätkevad, on võime parandada tulnukate mehaanilisi seadmeid, mida nad lahingus kasutavad. Enim on neid nähtud kahe- kuni viieliikmelistes parvedes ning peaaegu alati koos suurema väega. Ükssarvikud on märganud, on neil komme koguneda parandatava objekti ümber parve ja sel ajal on nad väga kaitsetud piirkondliku mõjuga loitsude vastu. Samuti puudub neil igasugune soomus, mis võiks neid rünnakute eest kaitsta.
Väärib ka märkimist, et seni on need olnud ainsad toetusmasinad, mida tulnukad lahinguväljale on saatnud. Seni pole inimesed kohanud ühtki välimeedikut, kes haavatud tulnukaid aitaks. Kõige sagedamini jäävad haavatud lihtsalt iseenese hooleks lahinguväljale.
Mehhatoid
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: Kahejalgne golem, kahe keskmise poni kõrgune.
Relvastus: Kaks suurt plasmakahurit, monteeritud käte külge, need on lähivõitluseks tugevdatud, et kasutada malakatena. Kasutab kaitsevälja.
Taktika: Mehhatoidid on suuruselt mutoonide ja sektopoodide vahel ning kannavad raskerelvi väga liikuval ja vastupidaval platvormil. Neid on enim kohatud inimeste vastu saadetud löögirusika tuumikus. Vaatamata inimeste tehnikale, on neil ikka raskusi mehhatoidide hävitamisega, enne kui need on saanud suuri kahjustusi.
Mehhatoidid on meilegi väljakutseks. Nende kahurid on piisavalt võimsad, et läbistada ka võimsamate ükssarvikute kaitseväljad ja nende tabamus lihtsalt aurustab poni. Samuti on nad valmis lööma oma kahuritega iga poni, kes satub piisavalt lähedale. Nende kaitseväli neelab igasuguse nende pihta suunatud maagia ja kaitseb ka konventsionaalsete rünnakute eest. Aga nad ei ole kaitstud teistlaadi rünnakute eest.
Otse neile suunatud telekineesi võivad nad küll kaitseväljaga neelata, kuid kui neid pilduda suurte asjadega, võib see välja nõrgestada ja kustutada. Maapind, millel nad seisavad, on kaitseväljast kaitsmata ning kui maaponid võivad koguda piisavalt maagiat, et maapinda tõsta, võib mehhatoid kergesti kukkuda ja muutuda vaenlase tule suhtes haavatavaks. Lähivõitlusest tuleb hoiduda, kuna nende suurus ja mehaaniline olemus muudab nad kapjade ja relvade hoopidele liialt vastupidavaks.
Sektopood
Ohutase: Kõrge.
Kirjeldus: Enamik kirjeldusi võrdlevad sektopoodi massiivse kahejalgse kärnkonnaga.
Relvastus: Pearelvaks on suur energiarelv ta kere keskel, mis on kaitstud soomusplaadiga, kui parasjagu ei tulistata. Teisejärgulisteks relvadeks on plasmakahurid, mis on monteeritud kahuritorni kere pealmisel osal, ja raketišahtid kere külgedel.
Taktika: Sektopood on raskeim vaenlane, mida inimeste sõjajõud seni kohanud on, ja ta on jõud, millega tuleb tõsiselt arvestada. Tema soomus on pea kõigile relvadele läbimatu ja tema pearelv suudab hävitada kõiki ehitisi, milles ta kahtlustab inimesi end varjavat. Plasmakahur ta katusel jälitab ja tulistab automaatselt kõiki märke, mida ta näeb. Rakette kasutab ta kaugete märkide vastu, millele ta ligi ei saa.
Ilma inimeste õhulaevade toetuseta vajab sektopoodi hävitamine väga kooskõlastatud pingutust. Iseenesest on nad üllatavalt haavatavad maagia suhtes ning aeglane kiirus võimaldab kergel jalaväel tema eest põgeneda. Paraku on sektopoodid harva üksinda, enamasti kaitsevad neid maa pealt mehhatoidid, lendajad ja küberdiskid katavad taevast ning droonid hoiavad neid töökorras. Kaudsed loitsud raskestituvastatavatest kohtadest on seni tõhusaimad vastumeetmed. Sellise rünnaku tegemiseks läheb vaja vähemalt kahte eraldi rühma, kuna sektopood koos kaaslastega suudab igasugustele rünnakutele väga kiiresti vastata.
Eeterlik.
Ohutase: VÄLTIDA KOKKUPUUDET
Kirjeldus: Kõhn keha vabaltlangeva rüü varjus. Pea täielikult kaetud kiivriga. Kahejalgne nagu inimene, kuid nelja käega.
Relvastus: Ainult maagia.
Seni on inimesed lahingus kohanud vaid kahte (pliiatsiparandus: kolme) eeterlikku. Esimene kokkupuude lõppes terve löögirühma ja loendamatu hulga tsivilistide surmaga, enne kui ta taandus oma laeva. Teine juhtum lõppenuks samal moel, kui inimeste õhulaevameeskonnad polnuks kangelaslikult pingutanud. (Lisatud pliiatsiga) Kolmas juhtis rünnakut Canterlotis ning sai printsess Celestia poolt löödud. Olgu ka märgitud, et eeterlik oli jõudnud alistada printsess Videvikusära ning vaatamata võidule jäi Celestia haigena voodisse. Mitte mingil juhul ei tohi ükski poni võidelda eeterlikuga otse, sest iga selline katse on tähendanud kohutavat hulka kaotusi ja tagasilööke.
Eeterlike kõige salakavalam ja levinuim võime on nimetatud ebakindluseks. Iga poni või inimene, kes satub eeterliku lähedusse, isegi väljapoole nähtavusulatust, hakkab hääli kuulma. Enamiku raportite järgi kuuluvad hääled lähedastele surnud sõpradele, mis sosistavad süüdistusi, et õõnestada enesekindlust ja rääkida ebaõnnestumistest kõige intiimsemal ja isiklikumal viisil, mis võimalik. Ükski juhtum ei ole teisega sarnane, kuid ühine neil on see, et see on äärmiselt ebameeldiv. Otsesel vastasseisul muutub ebakindlus õuduseks, mil eeterlik ründab veriste ja jõhkrate kujutluspiltidega hävingust ja surmast, mille peale iga ohver üritab õuduses põgeneda või rünnata kõiki enda ümber.
Eeterlike võimed ei piirdu vaid mentaalsete rünnakutega. Nad valdavad meisterlikult telekineesi ja gravitatsioonimaagiat, mis on nii võimas, et haarata kinni ja hävitada inimeste õhulaevu otse lennult. Samuti on nähtud neid kasutamas portaaliloitse, mis suunavad nii tavalised kui maagilised rünnakud nende ründaja pihta tagasi. Esialgu veel ei teata, kas neil on suuremaidki võimeid peale nende, mis seni dokumenteeritud.
Ainus nõrkus, mida eeterliku vastu tavaliste sõjajõududega kasutada saab, on kaudsed tulerünnakud väljastpoolt nende ebakindluseks nimetatud võime tegevusraadiust. Teoreetikud arvavad, et see ebakindluseks nimetatud võime võimaldab neil avastada kõiki lähedalolevaid ponisid ning ennetada nende tegevust, mis muudab igasuguse maaväe rünnaku problemaatiliseks.
Strateegilises plaanis on suurim oht see, et mõned inimesed ja ponid on kahtlustanud, et eeterlik võib kokkupõrkes aktiivselt kammida nende mälust igasugust teavet. Kui see peaks tõsi olema, peame arendama vastumeetmeid, et tagada lahinguis sõjasaladuste turvalisus.
(Kirjutatud dokumendi lõppu)
Kuni me leiutame meetodeid seda tüüpi sissetungijate vastu, on rangelt soovitatav, et strateegiline teave oleks jagatud nii väheste ponide vahel kui võimalik ja sellised ponid tuleb hoida eemal lahinguist, kus eeterlikud võivad välja ilmuda. Selles loendis on kõik kaardiväediviiside kaptenid (Ehakaart sealhulgas) ja ka sama tähtsad isikud meie liitlasvägedest. Inimesed on jaganud teavet võimalike vastumeetmete kohta, mis toimivad sektoidkomandöride vastu, kuid jäävad eeterlikele lihtsalt alla. Meie abiga peaksime suutma me neid neetmeid parandada. Kui me ei suuda, peame mõtlema välja muu alternatiivi ja kiiresti.